Bütsantsi keisri maksuprobleem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 632 suri kaupmees Muhamed, kes on läinud ajalukku siiski mitte kui ärimees, vaid kui islami looja ja araabia hõimude ühendaja. Ei läinud matustest aastatki, kui Muhamedi asetäitjad alustasid sõjaretki Pärsia ja Bütsantsi aladele. Vähem kui 30 aastaga oli loodud islamiriik, mis ulatus Põhja-Aafrikas praeguse Tuneesia piirideni, põhjas hõlmas aga praegust Iisraeli, Liibanoni, Süüriat, Iraaki, Iraani, suurt tükki Türgist ja mida veel.
Tõsised islami kummardajad ütleksid, et niisugune sõjaline edu oli võimalik tänu õigele usule ja Allahile ning mõistagi ei hakka me nendega vaidlema. Midagi pidi uues usus olema tõesti seesugust, mis köitis hõi-vatud aladel elavaid rahvaid. Poliitilise ajaloo spetsid lisaksid, et Bütsantsi riik oli nõrgaks jäänud ja ei suutnud kaugemaid alasid enam ohjes hoida. Majandusteadlased aga küsiksid, miks Bütsants jäi nõrgaks ja mida uut pakkus majanduslikus mõttes islam. Küsigem koos nendega.
Kuuldavasti esitasid araabia vallutajad alistatutele pakkumise, millest oli raske keelduda. Kui sa oled muslim, siis oled ka prii kõikidest maksudest. Kui oled kristlane või mõne muu jumala kummardaja, siis maksad küll maksu, aga see on tublisti väiksem kui senine Konstantinoopoli keisrile makstud andam.
Niisugust pakkumist oli islamiriiki juhtivatel kaliifidel lihtne teha. Neil ei olnud suurt ja kallist riigiaparaati nagu Bütsantsil ja Pärsial. Isegi armeed ei olnud vaja toita, sest see oli küllalt väike ja suutis end edukate sõjakäikude abil ise hinges hoida. Büt-sants vastupidi oli tõsises hädas. Kaotatud alad vähendasid maksubaasi ning riigi ja väe pidamiseks oli vaja järele jäänud aladel maksu muudkui tõsta. Näiteks seati Bütsantsi riigis isikumaks sisse just 660-ndatel, kui suurem osa alasid oli läinud.
JÄTKUB
/---/
Teksti lõpuni lugemiseks saatake palun kiri aadressil kolumn@bda.ee märgusõnaga TELLIN ja lisage sinna juurde, kes te olete ja mida teete. Mind huvitab, kes mu tekste loevad.