Juhtimisarvestus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtimisarvestus (ingl. k –

management accounting, managerial accounting

) on protsess, mis hõlmab ettevõtte tegevuse planeerimiseks, otsuste langetamiseks ja kontrolliks vajaliku informatsiooni määratlemist, mõõtmist, kogumist, analüüsimist ja interpreteerimist.



Juhtimisarvestuse olemusest parema ülevaate saamiseks on mõttekas uurida lähemalt juhtimisarvestuse eesmärki ning seda iseloomustavaid tunnuseid. Lühidalt võib öelda, et juhtimisarvestus pakub juhtidele suunatud informatsiooni. Ettevõtte juhid on need, kes planeerivad ettevõtte tulevikku, lahendavad jooksvaid probleeme, võtavad vastu arvukaid otsuseid – selleks kõigeks on vajalik spetsiaalne informatsioon. Seega on juhtimisarvestuse eesmärk aidata juhtidel vastu võtta ettevõtte tegutsemiseks vajalikke ja soovitatavalt häid otsuseid. Heade otsuste langetamiseks on väga tähtis vaadelda erinevaid tegevusvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. Juhtimisarvestuse ülesanneteks on toetada ettevõtte tegevuse planeerimist, allüksustevahelist tegevuste koordineerimist, tegevustulemuste hindamist ja kontrolli. Keskseteks juhtimisarvestuse valdkondadeks on kujunenud ettevõttesisene kuluarvestussüsteem, planeerimis- ja aruandlussüsteem.



Juhtimisarvestuse vastandiks on finantsarvestus, mis on ettevõtetele kohustuslik ja mille aruanded jõuavad ettevõttest väljaspool asuvate aktsionäride, investorite, kreeditoride, äriregistri jt huvigruppideni. Selleks et need info kasutajad suudaksid pakutavat informatsiooni üheselt mõista, on finantsarvestuse puhul kehtestatud kõigile ettevõtetele ühtsed nõuded ja reeglid. Finantsarvestuse korraldamist Eestis asuvates ettevõttes reguleerib Eesti raamatupidamisseadus.



Erinevalt finantsarvestusest ei ole juhtimisarvestuse rakendamine ettevõtetele kohustuslik. Nendel juhtudel, kus ettevõtte juhtimise infovajaduse katab finants- ehk kohustusliku arvestussüsteemi pakutav informatsioon või kui juhtkonnal puudub täiendava informatsiooni saamise vajadus, võib juhtimisarvestussüsteem ettevõttes ka täielikult puududa. Samas tingivad praegused kiired muutused majanduskeskkonnas, turutingimustes, konkurentide ja tarbijate seas ettevõtte juhtidelt asjakohast ja sageli kiiret reageerimist. Seda toetab aga ettevõttes toimiv juhtimisarvestussüsteem, mis omakorda eeldab, et ettevõttes on loodud vastavad kulude arvestuse, tegevuse planeerimise ja kontrollisüsteemid.



Kuna juhtimisarvestus on ettevõtetele vabatahtlik, siis siin puuduvad niinimetatud kohustuslikud arvestusprintsiibid ja aruannete vormid. Juhtimisarvestuse informatsiooni kasutab ainult konkreetse ettevõtte juhtkond või allüksuste juhid. Seega saab nii plaanide kui ka aruannete koostamise ja esitamise kord ning plaanide-aruannete konkreetne ülesehitus olla määratletud üksnes ettevõttesiseselt. Juhtimisarvestussüsteem tuleb iga ettevõtte puhul luua individuaalselt, pidades silmas just konkreetse ettevõtte eripära, tegutsemisvaldkonna eripära, juhtkonna infovajadust ning lahendamist ootavaid võimalikke probleeme.



Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel. Kuna aga suur osa ettevõtte juhtide tegevusest on seotud planeerimisega, siis peab juhtimisarvestuse informatsioon olema suunatud pigem tulevikku kui minevikku. Kõige üldisem vastust ootav küsimus on see, milliseks kujunevad ettevõtte tulud ja kulud tulevikus. Sellest omakorda sõltub, kui suureks kujuneb ettevõtte majandustulemus ehk kasum või kahjum. Eelnevate perioodide tulemused on küll olulised, kuid kunagi ei saa olla kindel, et järgnev periood on just eelmise perioodi kordus. Näiteks võivad tegevusmahud olla erinevad, kuid missuguseks kujunevad siis kulud, selleks peaks teadma ettevõtte kulude käitumist.



Kõrvutades kahte arvestuse liiki, seisneb oluline erinevus veel selles, mille kohta arvestust peetakse. Finantsarvestust peetakse ettevõtte kui terviku kohta, kuid juhtimisarvestus keskendub pigem ettevõtte üksikutele segmentidele, milleks võivad olla ettevõtte allüksused, projektid, toodete/teenuste grupid või üksikud tooted/teenused. Juhtimisarvestuses on seetõttu segmenteeritud plaanidel ja aruannetel täita väga oluline roll. Seejuures on mõttekas nii kulude arvestamisel kui ka juhtimisarvestuse aruannete koostamisel lähtuda osakuludel (jääktulul) põhinevast käsitlusest.



Edukaks juhtimiseks on tihti vajalik just olulise info võimalikult kiire kättesaadavus. Mida kiiremini jõuab informatsioon juhini, seda kiiremini kas leitakse probleemide põhjused või jõutakse vajaliku lahenduseni. Juhtimisarvestuses on üldreeglina hinnangute ja prognooside kasutamine kokkuvõttes tulusam kui hilisem viimse sendini täpse informatsiooni kasutamine. Seega ongi juhtimisarvestussüsteemi arendamise puhul suurim väljakutse leida konkreetsete juhtimisotsuste tarvis mõistliku aja ja ressursside kuluga kõige sobivam arvestusinfo.



Nii juhtimis- kui ka finantsarvestus toetuvad ettevõtte ühtsele raamatupidamise informatsioonisüsteemile. Ettevõtte seisukohalt oleks raiskamine omada kaht erinevat enam-vähem sarnast informatsiooni kogumise süsteemi. Küllaltki palju juhtimisarvestuse informatsioonist on tegelikult täiendavalt töödeldud finantsarvestuse informatsioon (kohandatud konkreetsele juhtimiseesmärgile).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles