Tulemuslikkuse hindamise rahvusvahelised arengusuunad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viimaste kümnendite jooksul on tulemuslikkuse hindamisel kasutusele võetud mitmed tuntud meetodid nagu tegevuspõhine kuluarvestus (vt Kaplan, Cooper, 2002) ja väärtuse juhtimine (vt Haldma, 2001) jt. Selline tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise kontseptsioon nagu tasakaalus tulemuskaart (TTK) rakendati vägagi kiiresti ka praktikasse (vt Kaplan, Norton, 2003). Samas on TTK kontseptsioon läbi teinud olulise arengu: hindamissüsteemilt (1992) juhtimissüsteemile (1996) arenes TTK organisatsiooni ja muutuste raamistikuks (2000) (vt Kaplan, Norton, 1992, 1996, 2000). Inglase Marri ja itaallase Schiuma andmetel oli juba 2003. aastal tulemuslikkuse hindamisele pühendatud 12 miljonit internetilehekülge. Lisaks Kaplanile ja Nortonile võib tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise kontseptsiooni juhtivate arendajatena nimetada inglasi Andy Neelyt ja Bernard Marri ning Peter Horvathit Saksamaalt.

2003. aastal korraldati uuring 5000 USA suurfirmas, mille tulemusena selgusid järgmised peamised THJSi kasutamise eesmärgid: kontrolli teostamine (30%), strateegiline planeerimine (19%), igapäevane otsustamine (18%) ja strateegia ellurakendamine (12%). Selleks et planeerimine saaks täita talle pandud eesmärke ettevõtte juhtimises, peab olema tagatud ka kontrollifunktsioon sisemise aruandluse kaudu hindamaks ja analüüsimaks hälbeid plaanide ja aruandeliste tulemuste vahel. Sellega moodustaksid planeerimine ja kontroll ettevõtte juhtimissüsteemide infovarustatuse tervikfunktsiooni. See ühtsus tagaks tulemusjuhtimise teostamise ettevõttes. Peamised aspektid, mis USAs küsitletud firmade THJSides kajastusid, olid finantsaspektid (91%), kliendiaspektid (69%), sisemiste protsesside aspektid (64%) ja töötajatega seotud aspektid (52%).

Nimetatud infoaspektid on olulised kõikidele ettevõtte juhtimistasanditele. Erinevatel juhtimistasanditel vajaminev informatsioon võib erineda aga üksteisest info objekti suunitluselt, agregeerituse astmelt, ajaliselt raamilt jt momentidelt.

Vaata ka: Ettevõtte tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise süsteemid

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles