P, 27.11.2022

Nädala sõlmküsimus ⟩ Miks jääb Eesti suurehitistega pidevalt jänni?

Meinhard Pulk
, ajakirjanik
Miks jääb Eesti suurehitistega pidevalt jänni?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9
Rail Balticu Ülemiste terminal loodeti ehitada 180 miljoniga. Ainus pakkumine oli aga 346 miljonit eurot. 
Rail Balticu Ülemiste terminal loodeti ehitada 180 miljoniga. Ainus pakkumine oli aga 346 miljonit eurot. Foto: Rail Baltic

Kui hinnata Eesti suurehituste edenemist kümne palli skaalal, on pilt trööstitu. Maksimumilähedased punktid tulevad paberimajanduse eest. Kuid asjade valmis saamise eest on hinne kaks. 

Ülemiste terminali lootis riik ehitada 176 miljoniga, ainus pakkumine oli 346 miljonit eurot. Pärnule oli jõukohane ehitada uus sild 40–50 miljoni eest, kuid kaks nurjunud hanget tõid üle 70-miljonilised pakkumised. Euroopa Kontrollikoda tõdes 2020. aastal, et Rail Balticu eeldatav maksumus suurenes kaheksa aastaga 51 protsenti.

Omamoodi fiasko tabas Viljandi haiglat: Fund Ehitus alustas tööd, kuid hind kujunes arvatust 10–20 miljonit eurot kallimaks. Ehitusfirma jõudis ummikseisu, alltöövõtjad lahkusid objektilt ning leping ehitajaga lõpetati.

Tuleb tõdeda, et toppavate suurehituste nimekiri on võtnud traagilised mõõtmed. Postimees otsis põhjuseid ja lahendusi pikaaegse MKMi asekantsleri Jüri Rassi ning ehitusfirma Merko Ehitus Eesti juhi, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liikme Ivo Volkoviga.

Märksõnad
Tagasi üles