T, 31.01.2023

Riigikohus: koroonapiirangud ei olnud põhiseadusega vastuolus

Postimees
Riigikohus: koroonapiirangud ei olnud põhiseadusega vastuolus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 19
Riigikohus.
Riigikohus. Foto: Margus Ansu / Pärnu Postimees

Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) normid, mis võimaldasid valitsusel koroonaepideemia ajal kehtestada n-ö koroonapassi nõude, pole põhiseadusega vastuolus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et koroonapassi nõue piiras küll mitmeid põhiõigusi, kuid seda laadi piirangud võivad põhimõtteliselt olla vajalikud, et täita põhiseadusega riigile pandud kohustust kaitsta inimeste elu ja tervist ohtliku nakkushaiguse eest.

Valitsus andis eelmise aasta mais ja augustis koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks välja kaks korraldust (nr 212 ja 305), mis tuginesid NETSile.

Esimesega kehtestati muu hulgas karantiininõuded lähikontaktsetele ja teisega pandi paika piirangud paljudele avalikus ruumis toimuvatele tegevusetele – näiteks huvikoolides, toitlustusasutustes, spordiklubides, veekeskustes ning avalikel üritustel ja koosolekutel viibimisele.

Mõlemas korralduses oli ette nähtud, et piirangutest on vabastatud koroonatõendiga ehk koroonapassiga inimesed, kes on läbinud vaktsineerimiskuuri, vaktsineerituga võrdustatud või haiguse eelnenud 180 päeva jooksul läbi põdenud.

Halduskohtule esitas kaebuse 52 inimest ja kolm äriühingut, kes leidsid, et korraldused piiravad põhiseadusevastaselt nende õigusi. Kaebuse esitanud inimesi ühendas see, et neil polnud koroonatõendit. Toitlustuse, kirjastamise ja sõiduõppega tegelenud äriühingud olid aga seisukohal, et koroonatõendi nõue ja nende kohustus seda kontrollida piirab ettevõtlusvabadust.

Halduskohus rahuldas tänavu 31. mai otsusega kaebused ja taotles riigikohtult, et korralduste aluseks olnud NETSi normid tunnistataks põhiseadusevastaseks. Esimese astme kohtu hinnangul polnud normid piisavalt täpsed ja selged ega määratlenud täidesaatva võimu tegevuse piire. Korraldustes ette nähtud tõsised põhiõiguste piirangud oleks tulnud halduskohtu arvates kehtestada seadusega, mitte valitsuse õigusaktiga.

Riigikohus: piirangutel oli inimeste elule oluline mõju

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis täna avaldatud otsuses, et NETSi normid ei ole põhiseadusega vastuolus.

Esmalt märkis kolleegium, et valitsuse korraldustega kehtestatud piirangud riivasid kahtlemata paljusid põhiõigusi, nagu liikumis- ja ettevõtlusvabadus, õigus haridusele, õigus vabalt valida elukutset ja töökohta ning võrdsuspõhiõigus. Piirangud olid nii laiaulatuslikud, et võisid võtta kaebajatelt õiguse otsustada ise oma elukorralduse üle.

Riigikohus ei nõustunud valitsuse väitega, et piirangud olid väheintensiivsed.

Kuna piirangud olid ulatuslikud ja inimene sai neist vabaneda üksnes haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise teel, kehtestasid korraldused sisuliselt kaudse vaktsineerimisnõude, sekkudes inimese kehalisse puutumatusesse. Vaktsineerimisega kaasnevad ka terviseriskid, ehkki raske tervisehäire või surma tõenäosus koroonavaktsiini tulemusena on seni kogutud andmetel väga väike.

Riigikohus rõhutas, et inimeste elu ja tervise kaitse läbi nakkushaiguste tõrje on kaalukas põhiseaduslik eesmärk, mis võib anda aluse muude põhiõiguste piiramiseks.

Teisalt peab piirangute kehtestamist vaagides arvestama sellega, et põhiseadus paneb riigile kohustuse inimesi kaitsta, nimetades ühe ohuallikana otsesõnu nakkushaigusi. Riigikohus rõhutas, et inimeste elu ja tervise kaitse läbi nakkushaiguste tõrje on kaalukas põhiseaduslik eesmärk, mis võib anda aluse muude põhiõiguste piiramiseks.

Paratamatult pole võimalik seaduses ette näha kõiki põhiõigusi piiravaid meetmeid, mis võivad osutuda konkreetse haiguse tõrjumisel vajalikuks. Liiga detailne ja jäik regulatsioon võib aga takistada kriisi tõhusat lahendamist.

Kokkuvõttes otsustas riigikohus, et NETSi normid ei piiranud kaebajate põhiõigusi lubatust intensiivsemalt, seadus polnud liialt ebaselge ja valitsus ei ületanud talle seadusega antud volitusi.

See ei tähenda siiski, et seadusandja ei peaks püüdma edaspidi NETSi täpsustada, eriti just uute võimalike koroonapuhangutega seoses. Normid, millega epideemia algusfaasis võib olla võimalik leppida, ei pruugi pikalt kestva kriisi jätkudes olla enam piisavalt täpsed.

Halduskohtu 31. mai otsust on võimalik ringkonnakohtus vaidlustada 30 päeva jooksul alates tänasest riigikohtu otsusest.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Märksõnad
Tagasi üles