INTERVJUU ⟩ Prokurör: kiirreageerija surmas ei saa kedagi süüdistada

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja. Foto: Sille Annuk

Veidi enam kui aasta tagasi sai laskeharjutuse käigus surma politsei kiirreageerija Joonas Männik. Kriminaalmenetlus lõppes nii, et kellelegi süüdistust ei esitatud. Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja selgitas, mis järeldusele kriminaaluurimises jõuti.

Teade kriminaalasja lõpetamisest tuli veebruaris. Kas lõpetamine jäi jõusse või see vaidlustati?

Esimest korda lõpetasime kriminaalmenetluse selle aasta veebruaris. Kannatanu vaidlustas selle ja ringkonnakohus leidis, et tuleb mõned menetlustoimingud veel läbi viia. Pärast nende tegemist jõustus kriminaalasja lõpetamine lõplikult septembris.

Kriminaalasja lõpetamise järel juhtis politsei sisekontroll tähelepanu, et õppuse korraldamisel tuvastati mõningaid puudusi. Mis need olid?

Tegu oli politsei töökorraldust puudutavate vajakajäämistega. Lõuna sisekontrollitalitus tõstis need kõik ka menetluse käigus esile.

Esmalt, lasketiirude kohta, kus selliste tulirelvadega harjutused toimuvad, kehtivad eraldi reeglid, mille paneb kirja minister. Seda ministri kinnitatud dokumenti siis polnud. Seega valitses mingis mõttes õigusvaakum. Laskeharjutust jälgis kaks instruktorit, kellest ühel ei olnud väljaõppe tõendit. Küll oli see instruktor kogenud ja pädev, ning kehtinud regulatsiooni järgi peab harjutusel olema üks vastava tõendiga instruktor. Seega oli see nõue täidetud.

Sisekontroll tuvastas ka, et harjutusel kasutatud laskemoon võib tekitada raskemaid vigastusi kui mõni teine laskemoon, mistõttu ei ole otstarbekas treeningul sellist moona kasutada.