Kuidas mitte langeda spiooni ohvriks? «Õngitsemise» eripära Venemaa luures

Anastasiya Tido
, portaali Rus.Postimees ajakirjanik
Copy
Luuraja peab olema võimeline vajadusel kiiresti muutma välimust, et sulanduda keskkonda. «Välimuse muutmine on vajaduspõhine. See on vajalik kas selleks, et inimene sind kindlasti ära ei tunneks või siis sellepärast, et ta kindlasti sind just ära tunneks,» selgitas luuretöötajaja.
Luuraja peab olema võimeline vajadusel kiiresti muutma välimust, et sulanduda keskkonda. «Välimuse muutmine on vajaduspõhine. See on vajalik kas selleks, et inimene sind kindlasti ära ei tunneks või siis sellepärast, et ta kindlasti sind just ära tunneks,» selgitas luuretöötajaja. Foto: Fotolavastus: Sander Ilvest

«Õngitsemine» on värbamisele eelnev teabe kogumise protsess. Enne värbamist peab luureametnik leidma väärtusliku allika.

Vaadates Venemaa diplomaatide väljasaatmiste arvu alates 2000. aastast, jääb mulje, et nad teevad pidevalt midagi, mis on vastuolus rahvusvahelise diplomaatilise õigusega. Väljasaatmine toimub tavaliselt «peegelpildina»: niipea, kui üks riik saadab Venemaa diplomaadid välja, saadab Venemaa kohe välja sama palju selle riigi diplomaate.

Näiteks 20. jaanuaril 2000. aastal saatis Poola riigist välja 9 Venemaa diplomaati. Järgmisel päeval saatis Venemaa välja 9 Poola diplomaatilist töötajat. 29. augustil 2000 saatis Eesti riigist välja kaks Venemaa diplomaati ja Venemaa 31. augustil kaks Eesti diplomaati. 20. märtsil 2004. aastal ja 22. märtsil 2004. aastal toimus täpselt sama: kaks Vene diplomaati lahkusid Tallinnast, kaks Eesti diplomaati Venemaalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles