Riigikontrolöri märkused sundisid Läänemetsa katuseraha maha kriipsutama

Lauri Läänemets Foto: Madis Veltman

• Riigieelarve läheb kolmandale lugemisele ilma siseministri investeeringuteta.
• Riigikontroll viitas vastuolule seaduses.
• Läänemets olevat lubanud koalitsioonipartneri eelnõu torpedeerida.

Riigieelarve jõuab homme kolmandale lugemisele ja seda siiski ilma siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) vastutusalas lasteaedadele-koolidele suunatud miljoniteta. Veidi enne rahanduskomisjoni istungit osutas riigikontrolör vastuolule seaduses ning komisjonil ei jäänud muud üle kui ministeeriumi eelarveread seetõttu lihtsalt maha võtta.

«Kõik hääletamised on tehtud ja materjali valmistatakse ette saali saatmiseks,» ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) kohe pärast rahanduskomisjoni istungit. Komisjonis tehti tema sõnul kaks hääletust: toetuse leidis see variant, milles olid siseministeeriumi ettepanekud riigieelarvest välja võetud. «Ühtegi neist objektidest eelarvereal ei ole,» kinnitas Kokk, viidates haridusasutustele, mis pidanuks Läänemetsa rahaeraldisest saama ehitatud-remonditud. Läänemetsa sõnul tal riigikogu tööst enam head ülevaadet ei ole.

Riigikontrolör: nii ei saa

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon saatis rahanduskomisjonile eile hommikul märgukirja, kus toonitas, et osa eelarveridu on seadusega vastuolus. Selle järgi ei kõlba siseministril ehitada lasteaedade ventilatsioonisüsteeme ega näiteks sotsist kultuuriministril Nõmme erapraksisest tervisekeskust.

«Nii ei ole kindlasti korrektne,» sõnas riigikontrolör Janar Holm istungil. «Ei saa olla olukorda, kus kultuuriministeerium näeb, et oleks vaja politseinikele palka maksta, ja paneb selle oma eelarvesse. Või näiteks sotsiaalministeerium näeb, et on viimane aeg õhutõrjeseadmeid osta,» tõi ta võrdlusi. «Ei saa nii. See on valitsuse selge tööjaotuse küsimus ja väga põhimõtteline küsimus,» jätkas ta. «Peamine probleem on see, et mitmete eraldiste puhul on tegemist valitsemisalasse mittekuuluvate eraldistega. On selge, et siseministri valitsemisalasse ei kuulu koolide ja lasteaedade ehitus.»

Riigieelarvet kohendati enne viimast lugemist

• Tuleva aasta riigieelarve eelnõu järgi on kavandatud tulude maht 15,6 miljardit ja kulude maht 16,84 miljardit eurot. Investeeringuid tehakse pea 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui sel aastal. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKTst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.
• Ühtlasi tegi komisjon eelarvesse muudatuse, millega eraldatakse peretoetusteks veel 13,36 miljonit eurot valitsuse reservfondist.
• Kolmanda lugemise käigus kinnitati ka komisjonile laekunud regionaalsete investeeringute raha eraldamine kolmanda sektori, omavalitsuste ja kodanikuühiskonna projektidele, Vähiliidule, kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, kultuuriprojektidele, spordiühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele.

Sellega nõustus ka seni avalikult ettepanekuid kaitsnud Läänemets, kelle sõnul ei tulnud ideed haridusasutuste rahastamiseks mitte tema ministeeriumist, vaid eeskätt sotsiaaldemokraatidelt. «Seda raha ei ole eraldatud siseministeeriumile selliste kulutuste tegemiseks,» ütles ta ja lisas, et ka tema pidanuks mõistlikuks, kui investeeringud olnuks mõne teise ministeeriumi kuluridadel. Küsimusele sotside ja rahasüsti saavate asutuste seoste kohta vastas Läänemets, et sotsiaaldemokraadid on omavalitsustes tõesti head tööd teinud ja võitnud rahva usalduse.

Kuhu raha sobib?

Tekkis küsimus, kuhu siis ikkagi pidanuks sotside plaanitud investeeringud sobima. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) selgitas, et kuivõrd tegu on omavalitsuste haridusobjektidega, siis ministeerium nendega ei tegele. «Niisuguseid läbirääkimisi saaks pidada regionaalvaldkonnaga tegelev minister rahandusministeeriumis. Meil sellist valikuprintsiipi, et kuidas omavalitsuste lasteaedadesse investeerida ei ole. Ministeerium nii detailselt eelarveid ei suuna.»

Kuna rahanduskomisjon siseministeeriumi ettepanekuid kolmandale lugemisele ei lasknud, lähevad miljonid esialgu tagasi ministeeriumi rahakotti. Kuivõrd riigieelarve kolmas lugemine on juba homme, on ebatõenäoline, et plaanitud investeeringud jõutaks rahandusministeeriumi vastutusalasse suunata.

Postimees päris ka siseministeeriumist, mis ülejäänud miljonitega edasi tehakse, kuid õhtupoolikuks ei olnud vastust veel laekunud.

Pinged ei lahtu

Endiselt on ebaselge, kes kui palju valitsuses siseministeeriumi kummalistest investeeringutest teadis. Varem viitas Läänemets endisele rahandusministrile Keit Pentus-Rosimannusele (RE), kes olevat eraldistele oma heakskiidu andnud. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis rääkis ta muu hulgas ka riigihalduse ministri Riina Solmani (Isamaa) teadmisest. «Nendest objektidest on olnud mitu kuud teadlik riigihalduse minister, rahandusminister. Keegi pole ühtegi ettepanekut tagasi lükanud. Ma arvan, et võib nimetada, et valitsus on teadlikult tegutsenud,» rääkis Läänemets.

Muutuvad seisukohad

Esimeses kommentaaris teema kohta tunnistas Läänemets, et lasteaedade-koolide raha ministeeriumi eelarves on kohaliku tasandi investeering, milleks valdadel endal võimalusi ei ole. Minister põhjendas, et kriisid on omavalitsusi tugevasti löönud, ja lisas, et tegu on investeeringutega, mida peeti ministeeriumis lähiaastail vajalikuks.

Hiljem rääkis minister, et kuigi nimekirja panid kokku sotsiaaldemokraadid, kirjutas siseministeeriumi eelarvereale nn ministrite katuseraha hoopis endine rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ning et kõik oli kokku lepitud.

Eile tunnistas Läänemets, et ka tema hinnangul ei sobi investeeringud nendele ridadele. «Hetkel see on siseministeeriumi eelarvel, kus mina arvan ka, et need olema ei pea.»

Postimehega suhelnud allikate jutu järgi ei ole rahanduskomisjoni hääletusega saaga veel siiski lõppenud. Kuivõrd komisjoni liikmetel ei jäänud pärast riigikontrolöri seisukohta sisuliselt muud üle kui siseministeeriumi ettepanekuread maha hääletada, ei ole Läänemets tulemusega rahul. Koalitsiooninõukogus on pinged ja miljonite edasine saatus pole selge. Teadaolevalt olevat siseminister lubanud nüüd torpedeerida koalitsiooni eestikeelse hariduse eelnõu, kuid ise ta seda ei kinnita. «Ei vasta tõele. Koalitsioon on koalitsioon edasi,» vastas kuuldustele Läänemets.