Suur ülevaade! Vaata, mille põnevaga üllatavad teatrid 2023. aastal.
/nginx/o/2023/01/23/15095283t1h8b36.jpg)
/nginx/o/2023/01/26/15100754t1hb06c.jpg)
/nginx/o/2023/01/26/15101680t1hc03d.jpg)
/nginx/o/2023/01/30/15108512t1hf098.png)
/nginx/o/2023/01/30/15109662t1hfc81.jpg)
/nginx/o/2023/01/30/15109047t1h2b01.jpg)
/nginx/o/2023/01/30/15109048t1h316d.jpg)
/nginx/o/2023/01/30/15109371t1hdf90.jpg)
30. jaanuar 2023, 15:59
Teater Vanemuine
Kevadpoolaastal esietendub Vanemuise teatris seitse uuslavastust ning rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse balletigalaga.
Lavastaja Ain Mäeots tõi 21. jaanuaril teistkordselt Vanemuises publiku ette Martin McDonagh’ näidendi „Mägede iluduskuninganna“. Kunstnik on Iir Hermeliin.
Priit Strandberg toob Vanemuise väikeses majas publiku ette Anton Tšehhovi draama „Kirsiaed“, millest on saanud uuema eesti teatri klassikavaramu. Lavastuse kunstnik on Liisa Soolepp.
18. veebruaril vallutab Vanemuise suure lava Maria Annuse lavastatud ja Iir Hermeliini kunstnikutööga toetatud lastemuusikal „Sipsik“. Lavastuse heliloojad on Ewert Sundja ja Tauno Aints.
4. märtsil toovad lavastaja ja koreograaf Rauno Zubko ning kunstnik Kaia Tungal Sadamateatris lavale tantsulavastuse noortele – „Kriis.ID“. Balletitrupile mängib lavastuses oma muusikat Jonas.F.K.
Eduard Vilde ja Tiit Palu autorluses ning Maarja Meeru kunstnikutööna jõuab rahvusvahelisel naljapäeval, 1. aprillil lavale komöödia „Pisuhänd 2“.
Artur Alliksaare sajandal sünnipäeval, 15. aprillil esietendub Urmas Vadi kirjutatud ja lavastatud draama „Sada grammi taevasina“, mis on inspireeritud poeedi elust ja luulest.
22. aprillil esietendub Vanemuise väikeses majas Eino Tambergi ooper Edmond Rostand’i näidendi alusel – „Cyrano de Bergerac“, mille lavastaja on Mare Tommingas ning muusikajuht Risto Joost.
Rahvusvahelisel tantsupäeva puhul ühendavad 29. ja 30. aprillil Vanemuise ja Estonia balletitrupid oma lavajõud ühiseks balletigalaks. Erakordsest sündmusest saab publik osa nii Tartus kui Tallinnas.
Rakvere Teater
RAKVERE TEATRI KEVADSUVI
Rakvere Teatri 83. hooaja kevadsuvi pakub elamusi eri maitsele ja vanusele, nii intellektuaalset kui ka rahvalikumat vaatamist.
27. jaanuaril esietendub väikses saalis auhinnatud briti näitekirjaniku Christopher Hamptoni „Ohtlik meetod”, draama psühhoanalüüsi algusaegadest, Carl Gustav Jungi, tema mentori Sigmund Freudi ja tema patsiendi Sabina Spielreini keerukatest suhetest, mille on lavastanud Madis Kalmet.
4. märtsil jõuab suures saalis publiku ette 19. sajandi klassika – Aleksandr Ostrovski „Süüta süüdlased” (lavastaja Eili Neuhaus), lootusrikas inimlik lugu süütundest, andestamisest ja ideaalidest ühes pisikeses provintsiteatris.
15. aprillil esietendub väikses saalis Franz Kafka novellil põhinev „Metamorfoos”, mille lavastab Taavi Tõnisson eeskätt noortele mõeldes. Kuulsas jutustuses proovireisijast, praeguses keeles müügimehest, kes ühel hommikul avastab, et on muutunud prussakaks, tõusevad esile tänapäevased teemad: läbipõlemine, hirm järgida oma unistusi, ühiskonna ja pereliikmete mõistmatus.
Suve aga sobib alustama mullu publiku lemmikuks valitud lavastus „Robin Hood”, mida mängitakse Lääne-Virumaal Lammasmäe Puhkekeskuses 2.–21. juunini ja mis on soovitatav igas eas alates 7. eluaastast. Igihaljale seiklusloole, kust ei puudu huumor, lavavõitlused, muusika ja hobused, on piletid soodushinnaga müügis kuni veebruari lõpuni. Etenduse-eelse aja sisustamiseks on puhkekeskuselt võimalik tellida matku kanuude, ATV-de ja fatbike’idega.
Endla Teater
Teatriküllast uut aastat Endla seltsis!
Endla Teatri 2023. aasta esimene pool toob lavale viis uuslavastust ja jätkuvalt on teatrisõbrad oodatud vaatama eelmiste hooaegade lemmikuid.
Aasta esimene uuslavastus on jaanuaris Küünis esietendunud „Dip“, mille autor ja lavastaja on Toomas Saarepera.
T. Saarepera: „Lavastus peaks olema nagu lahendamata ristsõna, mille vaataja peab ise ära lahendama. Loome laval situatsiooni ja meeleolu, millest saavad tekkida küsimused. Lavastuse tekst on loodud nii, et see võimaldab mõelda asju erinevalt ning vaatajad saavad enda peas loo ise välja mõelda.“
Märtsis esietendub Suures saalis Ingomar Vihmari lavastatud lugu „15 meetrit vasakule“, autoriks Antti Tuuri. See on lugu müügimees Eino reisist, mis kulgeb nii nagu poleks pidanud, kohates inimesi, keda poleks pidanud. Elus läheb ikka nii, et siis kui kõik on kiskunud lootusetult vasakule, selgub, et lõppkokkuvõttes läks kõik just nii, nagu minema pidi.
Aprillis jõuab Küünis lavale „25°C ja päike“, mis on Laura Jaanholdi lavastus mõnust, rõõmust, soojusest ja puhkusest. See on aastaajast, mida eestlased ootavad ja igatsevad. Millal külastada Pärnut? Suvel. Pärnus on nüüd kaksteist kuud suvi - kolm kuud õues ja üheksa teatris.
Lapsi rõõmustame ka kevadel lustliku ja muusikalise Uno Leiese lugudel põhineva lastelavastusega „Tipp ja Täpp“. Lõbusad tegelased Tipp ja Täpp nuputavad välja uusi ja põnevaid asju, mängivad oma sõpradele vingerpusse ning armastavad üle kõige kommi süüa.
Kohtumiseni teatris!
Eesti Noorsooteater
Põnevad uued lavastused Eesti Noorsooteatris
Eesti Noorsooteatris esietendub kevadpoolaastal neli uut lavastust.
Günter Grassi ajakajalise suurteose „Plekktrumm” dramatiseeringu toob lavale Taavi Tõnisson.
Märtsis jõuab meie väikeste vaatajate ette lavastaja Kalju-Karl Kivi ja kunstnik Cloe Jancise koostöös 30-minutiline lugu omast ja võõrast. „Sansaara” etenduse lõpus saavad lapsed lisaks tutvuda lavastuse värvi- ja vormiküllase maailmaga.
Esmakordselt on Noorsooteatris lavastamas Maria Peterson Theatrumist, kelle käe all jõuab publiku ette Tennessee Williamsi „Klaasist loomaaed” – poeetiline lugu ühe perekonna haprusest ja sisemisest jõust.
Suvi viib aga Noorsooteatri publiku Tapa raudteejaama hoonesse, kus 2. juulil esietendub lavastus „Hingest ja südamest”. „Noorte hingede” loomingulise meeskonna loodud lavastuses elustuvad mitmed Anton Hansen Tammsaare tegelased ja mõttekäigud, et kõneleda armastusest.
Alates märtsikuust jõuab Nukuteatrimuuseumi rändnäitus „Teatrinukkude võlumaailm” paikadesse üle Eesti. Rändnäitus on lühivorm Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsioonist ning pakub võimalust ise teatrinukkudega mängida.
15. märtsil toimub Tallinnas koolinoorte teatripäev, mil Harjumaa õpilastel on võimalus osaleda tasuta teatritöötubades. Lisaks saab piiluda mitme teatriga seotud asutuse telgitagustesse.
25.–28. mail leiab aset festival Tallinn Treff, kus lavale jõuavad seitseteist maailmatasemel visuaalteatrilavastust nii Eestist kui välismaalt, näha saab kaasaegset nuku-, objekti-, materjali-, füüsilist ja multimeediateatrit.
Tallinna Linnateater
Kevad toob Tallinna Linnateatri repertuaari seitse uut lavastust
Hooaja teine pool tuleb Tallinna Linnateatris mitmekesine ja tihe, kevad toob repertuaari seitse eriilmelist lavastust.
11. veebruaril esietendub Salme Kultuurikeskuse väikesel laval „Poiss, kes nägi pimeduses“, lavastajaks Marta Aliide Jakovski. Rasa Bugavičute-Pēce näidendi peategelaseks on pimedate kogukonnas ainsa nägijana üles kasvanud poiss. Linnateatri jaoks on see esimene kord välja tuua kaasaegset läti dramaturgiat, samuti on see esmakoostöö Jakovskiga.
Esmakordselt lavastavad Linnateatris ka Tartu Uue Teatri loovjuht Ivar Põllu, režissöör ja lavastaja Rainer Sarnet ning koreograaf-lavastaja Renate Keerd.
Ivar Põllu sulest on valminud algupärand „Tundemärgid“, mis vaatleb põlvkondlike mustrite mõju meie lähisuhetele. Lavastus esietendub 4. märtsil Salme Kultuurikeskuse suurel laval.
Rainer Sarneti tsaariaegne performance „Ülestähendusi põranda alt“ näeb ilmavalgust märtsi lõpus. Tõlgendus Fjodor Dostojevski teosest pakub mõtteainet nii filosoofilisel, ajaloolisel kui inimlikul tasandil.
Aprillis on suurel laval oodata kahte esietendust. Renate Keerd, üks huvitavamaid füüsilise teatri tegijaid Eestis, loob oma järgmise lavastuse koostöös Linnateatri näitlejatega.
Kuu lõpuks sünnib samuti trupi ühisloominguna lavastus „Suur veeuputus“ Priit Võigemastilt. Koos dramaturg Laura Kalle ja näitlejatega võtab Võigemast ette kinnisvara, kodu ja naabrite teema.
Kavas on ka kaks suvelavastust väljaspool Tallinna. Riina Roose toob Laulasmaal asuvas Arvo Pärdi Keskuses välja hällilauludel põhineva lavastuse „Seitsmemagajapäev“ ning Alo Kõrve lavastab Saku vallas Rehe Küünis Harold Pinteri tumeda ohukomöödia „Sünnipäevapidu“.
Vaba Lava
Vaba Lava intrigeerib ning jagab tugevaid emotsioone
„Vaba Lava publik on kindlasti keskmisest teadlikum teatrisõber, ta on hästi vastuvõtlik. See väljendub ka esietenduste järgsetel vestlustel publiku ja trupi vahel – seal on küsimusi, on emotsioone,“ tõdeb Vaba Lava turundus- ja arendusjuht Mart Rekkaro.
Kui teatrikülastaja peale Vaba Lava etenduse vaatamist saalist väljudes on saanud emotsiooni ja võib-olla ka mõned vastused oma küsimustele, avastanud midagi uut ja katsub vähemasti järgmiselgi päeval maailma paremaks paigaks muuta, alustades iseendast – on sõnum edasi antud.
Selle aasta esimene uuslavastus etendub 8. märtsil ja selleks on kuraator Harald Rosenstrøm'i poolt lavale seatud "Maria abielu", mis põhineb Reiner Werner Fassbinderi 1979. aasta filmil "Maria Brauni abielu". Tegevus toimub Saksamaal, Teise maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda. Näitlejatena on laval Ester Kuntu, Elina Reinold, Henrik Kalmet, Ott Kartau, Helgur Rosenthal.
Selle aasta suurim projekt on aga 15.-19. augustini Narvas toimuv rahvusvaheline teatrifestival – Vabaduse festival, kus keskendutakse Kesk-Aasia teatrile nö. sovjetistani maadele, kus teatritegemine ei ole sugugi nii vaba kui Eestis. Tsensuur ja riigi sekkumine on seal keelanud nii mõnedki lavastused veel enne esietendust. Nii näidataksegi neid esmakordselt publikule just Narvas.
Oktoobris algab aga uue kuraatori valitsemise aeg kelleks on Poola lavastaja ja teatrijuht Jakub Skrzywanek. Ja loomulikult on mängukavas eelmiste kuraatorprogrammide parimad lavastused "Mul oli nõbu". "Kaks garaazi", "Yerma 9.p.m." ja "Narva - linn mille me kaotasime".
Rekkaro julgustab teatrimaailmaga seotud inimesi osalema Vaba Lava Open call'il, kus oluline on ainult üks - hea idee.
Fine 5 Tantsuteater
Fine5 Tantsuteater toob kevadhooajal välja uuslavastuse ning näitab Eesti eri paigus nelja varasemat lavastust.
Märtsis saab Sakala3 teatrimajas näha teatri noorte koreograafide lavastust “Yes or Yes´nt”. Koreograafid-tantsijad Anita Kurõljova ja Ricahrd Beljohin, heli- ja videokujundus Valentin Siltšenko.
13. aprillil esietendub Vene Teatri RING laval uuslavastus „Tool, mis ootab istumist“. Tiina Olleski ja Renee Nõmmiku lavastus on ajas toimuvatest füüsilistest muutustest meie kehades ja meeltes, stiihiast, mis meid lakkamatust elujanust osasaamisel ühendab ja ka piirangutest, mida kehad selles dünaamilises protsessis kogevad. See on lavastus ellujäämisest, edasipürgimisest, aga ka uppuvast, kaduvast ajast, milles paratamatult elame. On käsi, mis ootab hoidmist. Uks, mis ootab avamist. Tunded, mis vajavad väljaelamist… Ja on jamad, mis ootavad kõrvale lükkamist. On küsimused, mis vajavad vastuseid ja mälestused mäletamist. See kõik kunagi hiljem, pärast..., kuskil mujal - meid ühendavast elust osasaamise janu ja keha poolt loodud piirangute vahel. Lavastuse laservalguse ja audiovisuaalsete lahenduste autor Argo Valdmaa. Tantsivad Tiina Ollesk, Olga Privis, Helen Reitsnik, Simo Kruusement ja NB! üllatuskülaline, helilooja Giovanni Albini Itaaliast ja kunstnik Kirill Safonov.
Mais viib Fine5 rahvusvahelise LoovEuroopa projekti „RAZDEDAUCH“ festivalile Soome. Juunis näidatakse KUMU sisehoovis lavastust „WHITE ELK“ ja suvel Eesti eri paigus lavastust „MINA OLI SIIN“.
Üle pika aja pakub Fine5 Tantsuteater regulaarseid liikumissessioone, kus professionaalid ja tantsuhuvilised saavad osa uurimisprotsessidest koos teatri tantsijatega. Kohtumised toimuvad laupäeviti ja varieeruvalt ühel päeval töönädala sees. Info teatri etendustegevusest www.fine5.ee, Facebookis ja Instagramis.
Piletid etendustele Fientas.
Karlova Teater
Karlova Teatri kevadhooaeg kestab 20. maini ning tõotab nii mõndagi põnevat!
28. veebruaril esietendub Strindbergi naturalistlik kurbmäng/Viidase seksistlik eelmäng “Preili Julie” (lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Iir Hermeliin). Rootsi näitekirjaniku August Strindbergi praeguseks 135 aastat tagasi kirjutatud ”Preili Julie” kõnetab nii läbi aja kui kultuuride ning 19. sajandi jaaniöö nõiduslik lugu on erutav ka tänasel päeval. Sel kevadel, märtsis ja aprillis juubeldame Kaunimate Aastate Vennaskonna 30 tegutsemisaastat tähistava kontsertetendusega “Kaunimad aastad su elus – 30 aastat hiljem”, mida näeb lisaks Karlova kodusaalile ka mujal Eestis. Endiselt naerutab publikut Andres Dvinjaninov monokomöödias “Vanuse 50 varjundit” ja ajatu Briti krimiklassika, tuntuim Sherlok Holmesi lugu “Baskerville´ide koer”. Kuulus jutustust, milles on osavalt kombineeritud detektiivi ratsionaalne ja detailne maailmakäsitlus ning müstiline ja hirmutav vaimumaailm, on Eestis teatrilavale jõudnud esmakordselt. Kuna ”Baskerville´ide koer” kuulub ka kaheksandike soovitusliku kohustusliku kirjanduse nimistusse, siis kindlasti pakub lavastus hea võimaluse kirjandusprogrammi mitmekesistamiseks. Kaasaegse autori Morris Panych´i “Tädi” on üllatavate keerdkäikudega üle ujutatud süsimust komöödia üksindusest, keerulistest peresuhetest ja elusaatustest, lähedusest ja selle puudumisest. Laval eesti teatri grand old lady Marje Metsur ja Lauri Kink.
Õige pea jõuavad müüki ka Emajõe Suveteatri eelmise suve menuki ”Ukuaru” piletid.
Piletid Karlova Teatri ja Emajõe Suveteatri etendustele on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
Kohtumiseni teatris!
Eesti väike- ja projektiteatrite liit
Väikeste teatrite suur loominguline panus
Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu üks eesmärke on luua pinnas liikmete omavaheliseks suhtlemiseks ja neid esindades võimendada väike- ja projektiteatrite häält. Mis on väiketeatritel lähiajal kavas?
Banaanikala Projektiteater Teatri elava muusikaga etendusi saab tellida kohapeale. Mängitakse lastele ja peredele üle Eesti nii siseruumides kui välitingimustes, rahvamajdes, koolides, lasteaedades, laatadel, kogukonnapäevadel jne.
Eesti Improteater on juhtiv improteatri etenduste ja koolituste pakkuja. Muusikaline šõu „Improproff“ sünnib tellija juures kohapeal, lähtudes just selle õhtu publiku tahtest.
Tartu Üliõpilasteater on poolprofessionaalne teater, kelle repertuaari iseloomustavad absurd, eksistentsialism ja füüsiline teatrikeel. Lavastuses “Lõkkelood” jutustatakse eeloleval suvel RMK lõkkeplatsidel sugulasrahvaste muinasjutte.
Teater Sõber Väiketeatri mängukavas on 14 elava muusikaga koguperelavastust. Trupp tuleb sinna, kus on publik, üle Eesti. Kevadel on valmimas Fr. R. Faehlmanni muistendite põhjal tehtav lavastus "Alguse asi".
Teoteater Hubase õhustikuga teatrikoda Tallinnas Kalamaja südames, mis on väikese heatasemelise repertuaariteatrina pakkunud publikule üllatusi ja trupile loomisrõõmu juba 31 aastat.
Miksteater on peamiselt noorele vaatajale pühendunud teater. Mängukavas on lavastusi nii suurtele kui väikestele, mida mängime erinevatel lavadel üle Eesti.
Von Glehni Teater Lastele etendub peagi uuslavastus "Hiired pööningul" ja täiskasvanutele "Tähed hommikutaevas". Lavastustega gastroleeritakse teatrites ja kultuurimajades; samuti on teatrimaja avatud külalisesinejatele. Teatri ruumid on sobilikud ka erinevate töötubade ja seminaride jaoks.
Ugala Teater
Ugala 103. kevadhooaja pärlid
Ugala 103. hooaja teises pooles jõuab vaatajate veel ette neli uut lavastust.
Suures saalis esietendus juba 28. jaanuaril kogeperelavastus „Laste hotell“, mille lavastas Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas. Seda lavastust on eriti oodatud koos lastega vaatama ka isad-emad-vanavanemad.
Märtsi lõpus jõuab esmakordselt Ugala ajaloos vaatajateni monolavastus kui kammersaalis etendub Taago Tubina lavastus “Maailma ajaloo kõige võimsam näidend”, kus mängib Ugala raudvara Andres Tabun. Kohtade arv etendustele on väga piiratud.
Aprilli alguses esietendub suures saalis William Shakespeare’ i romantiline komöödia „Kaheteistkümnes öö“, mille lavastab Ugala loominguline juht Tanel Jonas. Kuu lõpus jõuab publiku ette väikeses saalis Ringo Ramuli lavastus „Head lapsed“, mis põhineb Yorgos Lanthimose kuulsal filmil „Koerahammas”.
Viimaseid kordi etenduvad publikumenuk, 100. hooaja avalavastus „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (lavastaja Ringo Ramul) ning Andres Noormetsa lastelavastus „Jälle need Lumejänesed“.
Suvi toob endaga taas kaasa publiku poolt armastatud suvelavastuse “Kolm musketäri” etendused. Kes eelmisel suvel ei mahtunud, siis viimased kümme etendust jõuavad publikuni nüüd juunis. Piletid on müügil ning vähenevad jõudsalt.
Ugala mängukava on nüüd avatud kuni juuni lõpuni. Oled väga oodatud!
Piip ja Tuut Teater
Tallinnas on oodata karude invasiooni
Piip ja Tuut Teatri uut muusikalavastust „Tallinna Karud“ tasub KUMU auditooriumisse vaatama minna kohe terve perega.
Kuigi peategelasteks on karud, peegeldab muusikal meie suhtumist perekonda, võõrastesse ja ümbritsevasse loodusesse, rääkides vaprusest, kokkuhoidmisest keerulistest oludes ja inimlikkusest.
Lauris Gundarsi libretol ja Siim Aimla heli- ja sõnaloomingul põhinev lavastus räägib loo karuperest, kes on sunnitud oma kodust loobuma, kui linn taas kord laieneb ja seda ümbritsev peab taanduma. Nurka aetud loomad käituvad ettearvamatult ja sama teevad ka inimesed, kui karud ilmuvad linnapilti.
On mitmeid selgitusi, miks karud satuvad aegajalt Tallinnasse, aga näitetrupp teab tegelikku põhjust ja on valmis sellest rääkima. Nende kätte on sattunud haruldased materjalid tõendavad noore ja mässava karupoja Aka plaane rünnata linna, hirmutada inimesi, tekitada kaost ja teha seeläbi linnaelanikele selgeks, et karud on elanud siinsetes laantes ammu enne linna asutamist ning neil on õigus oma kodule nii, nagu linnaelanikel oma kodule.
Karude invasiooni käigus haaratakse linnast kaasa üks kümne aastane tüdruk Hele. Koopas, karude keskel vangistuses olles selgub, et ta on esimene inimene, kes suudab karudega suhelda. Hele saab aru, et kõrvuti elamiseks peab üksteist kuulama, mõistma ja ühiseid lahendusi otsima.
Autor ja lavastaja – Lauris Gundars
Muusika ja laulusõnad – Siim Aimla
Kunstnik Inga Vares
Koreograaf Marge Ehrenbusch
Valguskunstnik Priidu Adlas
Plakatikunstnik Joonas Sildre
Näitlejad Haide Männamäe, Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Rauno Kaibiainen, Toomas Tross
Esietendus toimub 31.märtsil KUMU auditooriumis. Loe lähemalt kodulehelt piipjatuut.ee
Ajateater
Lootuse elushoidmise lugu Ajateatris
19. veebruaril näeb KUMU auditooriumis Ajateatri esietendust „Anne Franki päevik”. See on lugu sellest, kuidas juudi rahvusest perekond ja nende sõbrad on Saksamaalt tagakiusamiste tõttu põgenenud ja leides uue kodumaa Hollandis, peavad seal ellujäämiseks peitu pugema.
Neil tuleb salajasse paika varjule jääda kaheks aastaks ja kaheks kuuks. Seal elatakse, naerdakse ja nutetakse, tülitsetakse ning lepitakse, kardetakse ja armutakse. Igatsetakse kodu ja turvalisust. Hoitakse elus lootust, inimlikkust ja püüdu ilu, headuse ning lihtsate asjade poole.
Anne Franki päevik on ajatu. See on kirja pandud Anne poolt 80 aastat tagasi, aga kõnetab meid ka tänases päevas. Võib olla just eriti praegu, mil maailmas taas toimub ehmatavaid sündmusi meist vaid tuhande kilomeetri kaugusel.
Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1.augustini. Kuigi tegevuse toimumise aeg võib lasta eeldada, et laval näeb kurjust ja vägivalda, siis nii ei ole see mitte. See on lugu kõige tormilisemas kujunemis- ning kasvueas, rõõmsa meelelaadi ja erksa hingega noorest neiust, kelle suureks saamise aastad langevad ajajärku, mil Euroopast valitses kurjus.
Autorid: Frances Goodrich ja Albert Hackett, tõlkija: Liisi Erepuu, lavastaja: Anne Velt, kunstnik: Killu Mägi, muusikaline kujundaja: Tobias Tammearu, valguskujundaja: Karolin Tamm. Näitlejad: Maria Liive, Kristjan Sarv, Liis Haab, Katrin Valkna, Mart Toome (Tallinna Linnateater), Miika Pihlak, Külli Reinumägi, Maarja Tammemägi ja Meelis Põdersoo (VAT Teater).
Vaata lähemalt kodulehelt või Facebookist.
Kuressaare teater
Kuressaare Teatris on tulemas algupärandite aasta
21. veebruaril esietendub Andrus Kivirähki näidend „Tõll", mis on kirjutatud saarlaste selleaastase vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Näidendis me Tõllu ennast ei näe, aga näeme seda, kuidas Tõll sünnib. Kuidas üleüldse sünnivad muinasjutud ja legendid. Kuidas luuakse unistusi, mis lisavad inimese elule lootust ja värvi.
Etenduse lavastaja on Aare Toikka, kunstnik Liina Unt, helilooja Veiko Tubin ja koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Piret Rauk ja Loviise Kapper. Saare maakonnas mängitakse seda etendust 15 korral, lavastus jääb teatri mängukavasse ja hooaja jooksul näeb seda ka mujal Eestis.
Suve teises pooles tuleb kindlasti ka suvelavastus, mis juba hääks traditsiooniks saanud. Millisele lavale või kus täpselt, selgub kevadel.
Tragikoomiline „Külm supp" on ühe pere lugu, kus peale ootamatuid sündmusi hakatakse omavahelisi arveid klaarima, ootamatu lõpuga loos on siiski positiivne vaade meie endi eludesse. Laval külalistena Lii Tedre, Arvi Mägi ja Kuressaare Teatri trupp.
Sügis jätkub kolmanda algupärandiga, milleks on kunagi Kuressaare Teatris näitlejana töötanud, hilisemalt pikki aastaid Draamateatris publikuteenindajana ametit pidanud Ester Purje mälestuste põhjal Tiit Palu poolt kirjutatud ja lavastatud „Unistus". Tegevus toimub kunagise Kuressaare Teatri laval ja see on kummardus kõigile, kes selle teatriga kunagi kokku puutunud on.
Talve hakul jõuab publiku ette järjekordne lavalugu lastele, aga sobib vaadata tervel perel. Loo lavastaja soovil jagame täpsemat infot pisut hiljem.