P, 5.02.2023

ÜLEVAADE ⟩ Erakondadel on üllatavaid keskkonnavaateid

Postimees
Erakondadel on üllatavaid keskkonnavaateid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Auvere elektrijaam
Auvere elektrijaam Foto: Ilja Smirnov

Parteide 2023. aasta valimisprogramme ja keskkonnakavasid kõrvutades oli näha, et erakonnad on tõstatanud nii keskkonnapoliitika kui ühiskonna jaoks olulisi teemasid ja välja toonud arengusuundi. Mõne erakonna seisukohad või nende puudumine oli üllatav, selgus keskkonnaagentuuri koostatud ülevaatest.

Enim on erakonnad keskendunud viiele valdkonnale: kliima, taastuvenergeetika arendamine, metsade majandamine, ökosüsteemide ja elurikkuse kaitse, maakasutus ja –planeerimine, üleminek ringmajandusele.

Võrreldes eelmiste riigikogu valmistega on jõulise tõusu teinud taastuvenergeetika kasutuselevõtu kiirendamine, aktiivsem tegelemine kliimapoliitikaga, üleminek ringmajandusele, maakasutus ja -planeerimine.

Võrreldes eelmiste riigikogu valmistega on jõulise tõusu teinud taastuvenergeetika kasutuselevõtu kiirendamine, aktiivsem tegelemine kliimapoliitikaga, üleminek ringmajandusele, maakasutus ja -planeerimine.

Uued silmapaistvad lubadused

Riigihalduses soovib Reformierakond luua rohereformi ministri ametikoha. Eesti 200 näeb vajadust kliima- ja energiaministri ametikoha järele, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest.

Reformierakond korraldaks senise maa-ameti ja teiste ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ümber ühtseks maa- ja ruumiametiks. 

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on välja toonud vajaduse Väikse väina tammi avamiseks ja mõjude vähendamiseks. Erinevalt eelmistest aastatest ei ole ükski suurem erakond lubanud mandri ja Muhumaa vahele silda ehitada. Küll aga soovib Keskerakond korraldada mandri ja Muhumaa vahele püsiühenduse loomise otsustamiseks rahvaküsitluse sellega seotud kohalikes omavalitsustes.

Metsad ja nende majandamine

Rohelised ja SDE on välja toonud soovitavad metsa raiemahud. Sotsid näevad aastaseks raiemahuks 8 miljonit tihumeetrit, Rohelised 5 miljonit. Need erakonnad eristuvad täpsete arvude väljatoomisega.

Keskerakond lubab suurendada Eesti metsa pindala 75 000 hektari võrra. Selle saavutamiseks plaanitakse istutada väheväärtuslikule maale uus mets.

Eesti 200 soovib maksustada metsa ja põllumaade raadamist ja suunata tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse.

Eesti 200 viib sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Puitehituse osa peaks aastaks 2040 suurenema enam kui kolm korda.

Reformierakond on välja pakkunud uued terminid ruumiplaneerimises, milleks on 15-minuti-linna ja ühe-tunni-Eesti idee. 

Jäätmed ja ringmajandus

Eesti 200 paistab silma jäätmevaldkonnas konkreetse eesmärgi seadmisega. Nad lubavad olmejäätmete kasutuselevõttu 70 protsendi tasemele aastaks 2030. Lisaks looks erakond üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Veel soovib Eesti 200 tõhustada jäätmekorraldust koostöös kohalike omavalitsustega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning segajäätmeid vähendava inventari soetamise.

Energeetika ja transpordi seosed keskkonnaga

Silmapaistvalt konkreetse eesmärgi on välja käinud Keskerakond, kes seab lähiaastatel eesmärgiks minimaalselt 1 TWh biogaasi võimekuse arendamise Eestis.

SDE lubab kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana luua tasuta liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.

SDE lubab jalg- ja tõukerataste ning lamellrehvide käibemaksu alandada viiele protsendile.

Eesti 200 toetab puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed Eesti 200 hinnangul siiski liialt väärtuslik tooraine, et seda ahju ajada. Erakond ei toeta toetuste maksmist puidu põletamisele.

Looduskasutus ja -hoid

Eestimaa rohelised lubavad keelustada jahiturismi ning on vastu infrapuna- ja termosihikute kasutamisele, vibujahile ja hääletule jahipidamisele summutitega. Nad leiavad, et igasugune loomade tapmine meelelahutuseks tuleb keelustada.

Rohelised soovivad tõsta inimeste teadlikkust ilutulestiku alternatiividest, nagu lasersõu ja hääletu ilutulestik. Erakond lubab asendada riiklikud ilutulestikud valgusetendustega.

Keskkonnaagentuur soovitab valijatel olla aktiivne ja nõudlik poliitikutega suhtlemisel: Valimistelki külastades küsige täpsemalt eesmärkide, ajakava, rakendamise ja lubaduste võimaliku mõju ning maksumuse kohta.

Kokkuvõtte ja ülevaatliku tabeli koostamise aluseks on avalikustatud valimisprogrammid, mis olid kättesaadavad 23. 01. 2023 seisuga. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna keskkonnaprogrammi ei ole veel avaldatud. Parempoolsete seisukohad/põhimõtted on võetud erakonna veebilehelt. Nende kahe erakonna puhul on keskkonnaagentuur võrreldava info saamiseks kasutanud ka Postimehes 16.01.2023 ilmunud artiklit.

Märksõnad
Tagasi üles