Erakondade reitingud: Reformierakonna toetus langes alla 30 protsendi

Eesti peaminister Kaja Kallas Foto: Stephanie Lecocq/EPA/Scanpix

Erakondade reitingutabeli kindel liider Reformierakond on riigikogu valimiste lähenedes toetust kaotamas ning viimase küsitluse andmetel langes partei toetus alla 30 protsendi.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21 protsenti ja Keskerakonda 19,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Kui nädal tagasi paistis Reformierakonna toetus stabiliseerumas, siis viimaste tulemuste põhjal jätkas peaministripartei reiting langust ning alates detsembri algusest on kaotatud oma toetusest 3,9 protsendipunkti. EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning Reformierakonna edu EKRE ees on 8,7 protsendipunkti. Keskerakonna toetus jätkab vähehaaval tõusmist ning on võrreldes eelmise aasta lõpuga 4,3 protsendipunkti võrra kõrgem.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 11 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,2 protsendiga ning Isamaa 7,1 protsendiga. SDE ja Isamaa toetus on viimaste tulemuste põhjal praktiliselt võrdne.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44 protsenti ja opositsioonierakondi 40,8 protsenti vastajatest.

Tartu Ülikooli politoloogi Martin Mölderi sõnul on näha, et toetusprotsendid on hakanud valimiste ootuses selgelt ja märgatavalt liikuma. Selliste trendide jätkudes saab valimistele eelnev periood olema väga pingeline, kuna konkurents võimu pärast tuleb väga tihe.

Keskerakonna toetus jätkab Mölderi sõnul väga selget kasvu ning samm-sammult on nad jõudmas lähemale oma eelmiste valimiste tulemusele ehk 23 protsendi piirimail.

«Keskerakond on taastanud oma toetuse eesti valijate hulgas - selles valijagrupis on nad hetkel peaaegu samal tasemel, kus eelmistel valimistel. Samas näeme, et Reformierakonna positsioon on hakanud selgelt enam nõrgenema. Nende nelja nädala keskmine tulemus on langenud alla 30 protsendi ning nädalasi tulemusi vaadates on ka järgmisel nädalal nende toetuse langus arvestatava tõenäosusega,» märkis Mölder.

Samas on tema sõnul näha, et EKRE on oma toetuse vähemalt praeguseks stabiliseerinud umbes 21 protsendi tasemele. «Järgmiste nädalate üks kõige suurem küsimärk on see, kas Keskerakond suudab oma positsiooni piisavalt palju parandada, et EKRE-st taaskord mööda minna ning teha valimistel Reformierakonna järel teine tulemus. Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Eesti 200 toetuse osas suuremaid muutusi sel nädalal toimunud ei ole. Eesti 200 on oma reitingu stabiliseerinud 11 protsendi tasemele ning Isamaa ja sotside toetus on sisuliselt võrdsel tasemel natuke enam kui seitsme protsendi juures,» ütles Mölder.

Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Reformierakond 33 kohta, Keskerakond 21 kohta, EKRE 23 kohta, Eesti 200 11 kohta, sotsid seitse kohta ning Isamaa kuus kohta. Võimude tasakaal oleks äärmiselt õrn. Teoreetiliselt oleks mõeldav Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon, kuid neil oleks kokku ainult 51 kohta. EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsusel oleks 50 kohta ning seega jääks neil enamusest puudu vaid üks koht. Ainus realistlik ja natukene suurema enamusega koalitsioon oleks Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus, kellel oleks 54 kohta.

«See on kohtade seis praegu. Enne valimisi see olukord kindlasti veel muutub. Praeguste trendide jätkudes oleme valimisõhtuks ilmselt olukorras, kus valimiste järgselt oleks meil valida kas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse või EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse vahel. Kusjuures siin võib määravaks saada just Keskerakonna suhteline positsioon. Kui nad peaksid kellegi valitsuses teist viiulit mängima, siis võib juhtuda, et nende otsus pigem kaldub Reformierakonna kasuks, kuigi eelmine kogemus Reformierakonnaga nendele kandepinda valijaskonnas juurde ei toonud,» arutles Mölder.

Kui Keskerakond aga edestab valimistel EKRE-t ning oleks seega positsioonis peaministriportfellile pretendeerima, võib Mölderi sõnul juhtuda, et saab näha ka Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse taasmoodustumist. «Samas kui Reformierakond ja Eesti 200 oma positsioone enne valimisi liialt ei kaota ning Isamaa suudab teha lõpuspurdi, oleks mõeldav ka parempoolne ehk Reformierakonna, Eesti 200 ja Isamaa valitsus. Variante on palju ning olukord on nii tasavägine, et praegu ei ole kindlasti võimalik veel adekvaatselt hinnata, milline nendest võiks arvestatava tõenäosusega pärast jaoskondade sulgumist materialiseeruda,» lisas Mölder.