Ma olen Antalyas, viie tärni hotellis Kremlin Palace, mis loodud puhkamiseks keskmisest veidi jõukamatele venelastele, ning tunnen end ikka veel otsekui juut, kes Teise maailmasõja ajal hiilinud sisse Mein Kampfi teemaparki. Ega Kremlisse sisse saamine eelmisel õhtul kõige lihtsam polnudki: territooriumi piiravad kõrged müürid ja Voskresenskije vorota vähendatud versiooni meenutavates väravatornides peituvad valvurid lubasid auto edasi alles siis, kui olid teinud kindlaks, et saabujail Kremlin Palace’isse tõepoolest broneering on. See lõbu võib olla üsnagi kallis. Mitme korvpallisaali mõõtu fuajees, mis täis lühtreid ja kuldsete nikerdatud jalgadega sohvasid, plingib ekraanidel info: letihind standardtoas algavat 640 eurost öö kohta (tegelikud hinnad on keset talve 80 protsenti madalamad). Patjadega – need on värvuselt valged, sinised ja punased – ei ole kokku hoitud: numbritubade vooditele on polsterdused kuhjatud nii, et sisenejat tervitab Venemaa trikoloor.
