/nginx/o/2023/03/07/15184752t1ha3e9.jpg)
Reformierakonna juht Kaja Kallas andis teisipäeval teada, et tegi koalitsiooniläbirääkimiste ettepaneku sotsiaaldemokraatidele ja Eesti 200-le. Ta sõnas, et otsus jätkata sotsidega ei tulenenud sellest, et justkui Isamaaga koostöö sujunud ei oleks.
Kas sisuline otsus oli juba eile tehtud või mida tehtud telefonikõned muutsid?
Andsid selgust nendes küsimustes, kus meil võivad tekkida vastuolud, et kas me saame kokkuleppele või ei saa. Erinevate erakondadega olid need erinevad küsimused, mida ma muidugi ei hakka meedia vahendusel lahendama, aga selle põhjal tegime selle otsuse, et kõige lihtsam oleks jõuda kokkuleppele Eesti 200 ja sotsidega.
Üks asi on ühisosa poliitilistes küsimustes, aga kui palju mängis rolli mandaatide arv? Keskerakonnaga tuleks napilt kokku 53 kohta, aga kokkuvõttes oleks see vist üsna ebamugav koalitsioon?
Kõik need neli varianti tuleks üle 51 või üle 53 isegi. Igal variandil on omad plussid-miinused – see häälte arv pole ainus selline element. Oluline on ka see, mida sa nende häältega teha saad.
Kui palju te panite täna ja eile paika poliitilisi lähtealuseid, millega koalitsioonikõnelustele lähete? Mis need prioriteedid on?
Need poliitilised lähtealused on pandud meie programmi juba kirja, need on meil väga põhjalikult läbi arutatud. Sellest lähtuvalt läheme.
Kas sellest, et Isamaa asemel valiti sotsid, võib välja lugeda, et senises koalitsioonis töötas koostöö paremini viimastega?
Ei, ma saan Helir-Valdor Seederiga väga hästi läbi ja tegelikult ma ka helistasin ja tänasin selle koostöö eest ja seletasin, et teeme seekord ettepaneku sotsidele ja Eesti 200-le. Pigem on see, et kuidas see kooslus ja need teemad, mida saaks teha, omavahel klapivad. See ei ole kuidagi etteheide Isamaale, kellega koostöö valitsuses on väga kenasti sujunud.
Lauri Hussar ütles enne valimisi, et Reformierakond saab oma poliitikat ellu viia vaid tänu Eesti 200-le. On siis tegu kahe identse erakonnaga?
Me ju ei tea veel, mis Eesti 200 erakonnana on. Eks nüüd, kui nad tulevad parlamenti, saame aru, mis on need suunad, mida nad esindavad ja kuidas nad poliitiliselt käituvad.
Aga tunnete, et teie tulevane koalitsioonileping tuleb väga teie erakonna nägu, kuna jõuõlg on niivõrd lai?
Ei usu. Ükski partner ei ole kunagi olnud selles mõttes lihtne, et läbirääkimistel tulemusteni jõuda ja ka valitsuses toimetada – kõik partnerid on olnud väga oma teemade eest väljas, seega ei usu, et see ka seekord oleks teistmoodi.
Milline ajakava on? On mingid eesmärgid paika pandud, millal läbirääkimised lõpule võiksid jõuda?
Eesmärk on, et läbirääkimised võiksid jõuda lõpuni enne, kui valimistulemused välja kuulutatakse. Kui need on välja kuulutatud, oleks hea minna juba edasi küsima riigikogult mandaati sellise valitsuse moodustamiseks. Aga see kõik sõltub partneritest ja sõltub, kui lihtsasti meil asjad lähevad. Minu eesmärk on kindlasti pigem liikuda kiiresti.