Eesti 200 tõusis reitingutabelis teisele kohale (29)
15. märts 2023, 06:03
Eesti 200 tõusis valimiste järgselt erakondade reitingutabelis teisele kohale ning pikalt sellel positsioonil olnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) langes neljandaks - esikohal jätkab Reformierakond ja kolmas on Keskerakond.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,2 protsenti, Eesti 200 17,5 protsenti ja Keskerakonda 14,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad EKRE 13,5 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,2 protsendiga ning Isamaa 8,6 protsendiga.
Norstati poolt iga nädal mõõdetud erakondade toetusnumbrite puhul keskendutakse ka edaspidi nelja nädala koondtulemustele, kuid rõhutatakse viimase nädala küsitlustulemusi juhul, kui nädalastes tulemustes on võrreldes eelmise nädalaga toimunud väga suur muutus või kui viimase nädala tulemus erineb oluliselt nelja nädala koondtulemusest. Sellest tulenevalt on käesoleval nädalal põhjust keskenduda just viimase nädala tulemustele ning mitte nelja nädala koondtulemustele.
Viimase nädala tulemuste põhjal on Reformierakonna toetus võrreldes valimiste nädalaga langenud 2,3 protsendipunkti võrra, kuid edu järgnevate ees on suur. Eesti 200 toetus on tõusnud kolme protsendipunkti võrra ning sellega tõusis esimest korda parlamenti pääsenud erakond reitingutabelis neljandalt kohalt teiseks. Kolmandal kohal on Keskerakond, kelle toetus pole võrreldes valimiste-eelse küsitlusega märkimisväärselt muutunud.
Viimase nelja nädala koondtulemuste põhjal on liidrikohal oleva Reformierakonna toetus 29,2 protsenti, järgnevad EKRE 18,9 protsendiga ning Keskerakond 16,7 protsendiga. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,1 protsendiga, Isamaa 8,7 protsendiga ning SDE 8,1 protsendiga.
Tartu Ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul tõi valimiste nädal erakondade toetusesse ning ja valimisosalusse väga suuri muutusi ning need peegelduvad ka Norstati reitingutes. Just nende muutuste tõttu annavad nädalased tulemused ja mitte nelja nädala koondtulemus praegu täpsema pildi erakondade toetuse seisust.
«Oodatust kõrgem valimisosalus peegeldub küsitlustulemustes vähenenud eelistuseta vastajate hulgas. Paralleelselt eelistuseta valijate osakaalu vähenemisega on kasvanud Reformierakonna ja Eesti 200 toetajate absoluutarvud, mis annab alust järeldada, et varasemate mittevalijate arvelt on kõige enam võitnud just nemad. Seetõttu on ka mõlema erakonna suhteline toetus kasvuteel,» selgitas Mölder.
Tema sõnul paistab kasvutrend eriti silma Eesti 200 puhul, kelle viimase nädala 17,5-protsendine toetus ületab selgelt nende nelja nädala keskmist, mis on 13,1 protsenti.
«Võib oletada, et erakonna toetus ületab hetkel 15 protsendi piiri. Vastupidist protsessi näeme aga EKRE puhul, kelle viimase nädala tulemus on 13,5 protsenti ja selgelt madalam kui nende nelja nädala keskmine, milleks on 18,9 protsenti. EKRE toetus on seega olnud viimastel nädalatel langustrendis ning ilmselt jääb hetkel kuskile 15 protsendi piirimaile. Teiste erakondade puhul ei ole näha olulisi erinevusi võrreldes nelja nädala koondtulemusega või märkimisväärseid kõikumisi nädalastes tulemustes,» ütles Mölder.
Erakondade hetketoetus on Mölderi sõnul selgelt valimiste ja valimiskampaania nägu. «Valimispäevale eelnenud pingelises õhkkonnas õnnestus nii Reformierakonnal kui ka Eesti 200-l mobiliseerida inimesi, kes muidu oleks valimata jätnud. Samas Keskerakonnal, EKRE-l ja Isamaal täiendavaid valijaid valimiskastide juurde tuua ei õnnestunud ning nad kaotasid toetust. Suur roll siin oli ilmselt mängida ka hirmuõhkkonnal, mis muuhulgas läbi savist jalgadele laotud Wagneri skandaali kannustas inimesi hääletama mõne EKRE-t välistava erakonna poolt,» ütles Mölder.
Ta lisas, et kindlasti ei ole taoline erakondade omavaheline võimude tasakaal püsiv ning kampaaniamälestuste hääbudes ning uue valitsuse ametisse astudes saab näha siin uusi dünaamikaid.