Viimase nelja nädala küsitluse põhjal moodustavad erakondade reitingutabeli esineliku Reformierakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Keskerakond ja Eesti 200, kellest EKRE ja Keskerakond on toetust kaotamas, seevastu Eesti 200 seda suurendamass.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,3 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,9 protsenti ja Keskerakonda 15,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakonna toetus nädalaga ei muutunud, EKRE toetus langes ühe protsendipunkti võrra ning Keskerakonna toetus langes samuti ühe protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 14,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,5 protsendiga ning Isamaa 8,1 protsendiga. Eesti 200 toetus tõusis nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra ning sotside toetus 1,4 protsendipunkti võrra.
Viimase nädala tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,3 protsenti, EKRE-t 17,1 protsenti ning Eesti 200 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Keskerakond 14,2 protsendiga, SDE 11,9 protsendiga ning Isamaa 7,5 protsendiga.
Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul püsib käesoleva nädala erakondade toetusnumbrid ning samuti ka erakondliku eelistusega valijate arv valimiste nägu.
«Valimispäevale järgnenud küsitlused on näidanud suurt hüpet selliste valijate hulgas, kellel on erakondlik eelistus olemas ning samal ajal on paralleelselt kasvanud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide toetajate absoluutarvud. See on märk, et just nemad on valijate liikumisest kõige enam kasu saanud. Samas ei ole midagi üllatavat eelistusega valijate üldises tasemes – samas suurusjärgus oli ta ka pärast eelmisi valimisi ning ka enne sõja algust Ukrainas,» rääkis Mölder.
Erakondade toetusnumbrid ise näitavad Mölderi sõnul stabiliseerumise märke ning nii suuri nihkeid nagu vahetult enne valimisi ei ole näha. «Seega võib oletada, et me liigume tagasi olukorda, kus Norstati nelja nädala koondtulemus annab meile parema ülevaate erakondade positsioonist, kui seda teeb ühenädalane tulemus, milles võib olla rohkem statistilist juhuslikku kõikumist,» selgitas Mölder.
Suhtelise toetuse üldised tasemed näitavad Mölderi sõnul, et Reformierakonna toetus on stabiliseerumas tagasi tasemele protsendipunkt alla 30. Keskerakonna ja EKRE toetusnumbrid on tegemas tagasipööret ning neile mõlemale on väga kiire tempoga lähenenud Eesti 200. Mölderi sõnul võib juhtuda, et tulevastel nädalatel saab näha nende kolme toetuste vahede jätkuvat vähenemist, samuti on näha, et oma positsioone on parandanud sotsiaaldemokraadid, samas kui Isamaa toetuses erilisi trende märgata ei ole.
Erakondade toetuse viimase aja dünaamikas sotsiaaldemograafiliste gruppide lõikes midagi väga üllatavat täheldada ei ole. «Võibolla olulisimana paistab silma Keskerakonna järsk jõnks allapoole eesti valijate hulgas. Kui valimiste lähenedes õnnestus neil viia oma toetus eesti valijate hulgas tasemele, mis oli võrreldav 2019. aasta valimistega, siis praegu on näha, et valimiste momendiks see toetus mõnevõrra haihtus. Paljud eesti valijad, kes enne valimisi mõtlesid Keskerakonna poolt hääletada, seda valimispäeval siiski ei teinud. Samuti on näha ka seda, et erakonnal ei õnnestunud vene valijaid mobiliseerida samale tasemele võrreldes kohalike valimiste perioodiga,» lisas Mölder.
