R, 9.06.2023

Kaja Kallas: kriiside lahendamises on oluline roll naistel

BNS
Facebook Twitter
Comments 2
Kaja Kallas
Kaja Kallas Foto: Taavi Sepp

Sisekaitseakadeemias neljapäeval toimunud konverentsil «Naised ja julgeolek» jagati uuringutulemusi ja kogemusi, kuidas naistele omaseid tugevusi nii Eestit kui maailma ähvardavate kriiside lahendamiseks  paremini ära kasutada.

Konverentsil esinesid kriisijuhtimiskogemusega tippjuhid poliitikast ja avalikust sektorist, kaitseväest ning sisejulgeoleku valdkonnast, samuti teadlased ja eksperdid.

Peaminister Kaja Kallas ütles pöördumises, et viimased aastad on möödunud jätkuvate kriiside tähe all, mille lahendamises on oluline roll naistel. «ÜRO hinnangul tõstab naiste osalus rahuprotsessides 35 protsendi võrra tõenäosust, et rahu kestab vähemalt 15 aastat. Meestel ja naistel on erinevad elukogemused ning peame mõlemaid kaasama, et jõuda toimivate lahendusteni,» ütles Kallas.

Terviseameti juhina koroonakriisi hallanud Merike Jürilo hindas, et kriisiajal on naisjuhil meeste ees enamasti eelis. «Märgatakse paremini, kui kaugele saab lahenduste otsijaid suruda, et nad tegeleks lahenduste otsimisega, mitte ei upuks müra sisse ära. Kriisis peab inimene tundma, et temast hoolitakse, siis on ta valmis minema ja Eesti heaks tegutsema,» rääkis Jürilo ning lisas, et julgem tegutsemine ei tähenda alati jõulisemat käitumist.

Põhja-Tallinnas politsei välijuhina töötanud politseikolonelleitnant Sirle Loigo tõi välja, et pingelistes olukordades tänaval saavad naispolitseinikud üldjuhul paremini hakkama kui mehed.

«Naised on paremad läbirääkijad, rahulikumad. Kuigi oskused on head ja liigutused kiired, ei ole tahtmist hirmsat moodi oma jõudu demonstreerida. Enne, kui hakatakse vajadusel kedagi maha murdma, jagub üldjuhul viimase piirini kannatlikkust, et rääkida sõnade ja mitte kätega,» selgitas politseijuht erinevusi.

Sisekaitseakadeemia magistriprogrammi juht Külli Saluste kommenteeris sisseastumisstatistika pinnalt, et aasta-aastalt näeb aina rohkem naisi enda jaoks eneseteostus- ja karjäärivõimalust julgeolekuvaldkonnas. «Seega võib arvata, et oleme teel tasakaalu poole, sest hea julgeolekualase silmaringiga naisekspertide ja -juhtide osakaal ning väärtus lähitulevikus kasvab,» hindas programmijuht.

Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Margot Künnapuu tõi välja, et naiste osakaal ka kaitseväes aegamööda tõuseb ning meessoost ajateenijate jaoks sisuliselt ei ole vahet, mis soost on teenistuskaaslased või ülemad.

«Aga ka naistel on vaja kaitseväkke tulla mõtteviisiga, et me kõik oleme ühesugused sõdurid. Ajateenistuses on tütarlastel kohustus teha nii, et mitte keegi ei saaks öelda, et olen oma positsiooni naisena ära kasutanud ja midagi vähem teinud,» ütles Künnapuu.

Küsimusele vastates hindas Künnapuu, et näeb täna kaitseväes vähemalt kaht nooremat ohvitseri, kellel on olemas isikuomadused, et saada Eesti esimeseks naiskindraliks. «Edasine sõltub 50 protsendi ulatuses tahtest ja 50 protsenti juhusest,» hindas kolonelleitnant.

Konverents «Naised ja julgeolek» oli üks osa sisekaitseakadeemia sisejulgeolekut ja turvalisust käsitlevate avalike ürituste sarjast. Sisekaitseakadeemia õpetab välja siseturvalisuse valdkonna spetsialiste ning pakub magistriharidust erinevate elualade otsustajatele, kelle jaoks on oluline orienteeruda Eesti ja rahvusvahelises julgeolekus.

Facebook Twitter
Comments 2

Märksõnad

Tagasi üles