Valimiste võidu järel hoogsate maksutõusuplaanidega välja tulnud Reformierakonna toetus on jätkuvalt kukkumas ning teisel kohal olev Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on neid kinni püüdmas, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati iganädalasest küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 23,5 protsenti, EKREt 21,9 protsenti ja Keskerakonda 16,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakonna toetus on viimase kuue nädalaga langenud 5,8 protsendipunkti võrra. EKRE kasvatas nädalaga toetust 1,2 protsendipunkti võrra ning viimase viie nädalaga on rahvuskonservatiivid oma toetust kasvatanud 5,3 protsendipunkti võrra.
Reformierakonna edu EKRE ees on viimase viie nädalaga langenud 12,6 protsendipunktilt 1,6ni. Keskerakonna toetus on protsendipunkti võrra madalam kui kaks nädalat tagasi ning EKREst jäädakse 5,2 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15,3 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) üheksa ning Isamaa 7,8 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,8 protsenti ning opositsioonierakondi 46,4 protsenti vastajatest.
Tartu ülikooli teadur Martin Mölder märkis, et kuigi nelja nädala koondtulemustes on näha Reformierakonna toetuse jätkuvat langust ja EKRE toetuse kasvu, on siiski märke ka sellest, et just viimastel nädalatel on nende toetusnumbrid olnud stabiliseerumas.
«Mõlema erakonna iganädalased tulemused on kaks viimast nädalat olnud vägagi stabiilsed. Kui selline olukord jääb püsima, stabiliseerub nende kahe toetus mõne protsendipunkti kaugusel teineteisest,» ütles Mölder.
Keskerakonna puhul võib täheldada, et kui veel mõned nädalad tagasi tundus, et nad on oma valimiskaotuse varjus jõudu kogumas, siis praegu on näha, et see toetuse kasv jäi üürikeseks.
«Ilmselt jääb Keskerakonnale 20 protsendi piir lähitulevikus võrdlemisi kättesaamatuks. Alates Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni lagunemisest on Keskerakonna toetus võrdlemisi stabiilselt alla 20 protsendi, samas kui enne seda olid nende toetusnumbrid üle 20 protsendi,» tõi Mölder esile.
Isamaa ja Eesti 200 nelja nädala koondtoetus on viimastel nädalatel märkimisväärselt stabiilne, samas kui sotsiaaldemokraatide puhul on märgata mõningast langust, mis vähemalt praeguseks on peatunud, ütles Mölder.
«Kui võrrelda erakondade praeguseid positsioone sellega, mis valitses paar kuud enne valimisi, on näha, et selge võitja on olnud Eesti 200. Nii nende suhteline toetus kui ka toetajate absoluutarv arvestades ka tõenäolisi mittevalijaid on võrreldes eelmise aasta lõpuga märgatavalt kasvanud,» ütles Mölder.
Tema sõnul on absoluutarvudes mõnevõrra paranenud ka sotsiaaldemokraatide ja Isamaa positsioon ning isegi Keskerakonna oma. «Kuigi eelmise aasta lõpus oli EKRE suhteline toetus väga kõrge, 25 protsendi kandis, tuli see ennekõike asjaolust, et suur oli ka eelistuseta valijate osakaal. Absoluutarvudes on nende praegune positsioon suhteliselt sama kui eelmise aasta lõpus,» selgitas Mölder.
Ainus erakond, kes on absoluutarvudes ning ka suhtelises toetuses võrreldes eelmise aasta lõpuga kaotanud, on Reformierakond – uue valitsuse moodustamine tõi nende toetusesse madalseisu, selgitas ta.
Kui valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Reformierakond uues riigikogus 27 kohta, EKRE 24 kohta, Keskerakond 18 kohta, Eesti 200 16 kohta, sotsiaaldemokraadid üheksa ning Isamaa seitse kohta. «Praegune valitsuskoalitsioon oleks matemaatiliselt võimalik – neil oleks 52 kohta, kuid efektiivne valitsemine oleks nii väikese enamusega ilmselt raskendatud,» lisas Mölder.
