Sirk: keskmise kiiruse mõõtmisel on plussid ja miinused
19. märts 2012, 21:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vandeadvokaat Indrek Sirk ütles, et keskmise sõidukiiruse mõõtmise idee väärib kaalumist, kuid selle rakendamises võivad peituda ka karid.
Sirki sõnul on keskmise kiiruse mõõtmise plussiks kindlasti see, et meetod ohjaks juhte, kes teavad hästi kiiruskaamerate asukohta ning väljaspool neid paiku ületavad püsivalt sõidukiirust.
Samas võib keskmise kiiruse mõõtmine teha liiga seadusekuulekatele juhtidele.
Seda näiteks siis, kui 85 kilomeetrit tunnis liikuvast sõidukist möödumiseks kiirendatakse ajutiselt 110 kilomeetrini tunnis. «Olulist lisaohtu see ei põhjusta, aga probleem tekib hetkel, kui kiirus korrigeeritakse taas lubatuks - siis on minu keskmine kiirus ju kokkuvõttes ikkagi lubatust suurem,» ütles Sirk.
Seetõttu võib juhtuda, et möödasõite teinud juhid on sunnitud sõitma vahepeal aeglasemalt. «Tegelikult sunnib juhti tegema sedasama, mida paljud juhid teevad kiiruskaamerat nähes – vähendama teadlikult kiirust rohkem kui vaja on. Kui me hakkame keskmist kiirust taga ajama, siis võib juhil tekkida palju suurem paanika – ta teeb igaks juhuks enne kaamerani jõudmist maanteel aega parajaks,» leidis Sirk.
Tema sõnul oleks selliste kaamerate paigaldamine vägagi põhjendatud teedel, kus puudub vajadus klassikalises mõttes möödasõitu teha. Seda näiteks neljarealiste maanteelõikude korral, kus kaks sõidusuunda on teineteisest eraldatud ja juhtidel on ahvatlus kiirust ületada.
Kaamerad on tööks valmis
Vastuoludele vaatamata on keskmise kiiruse mõõtmise temaatika liiklusspetsialistide seas aktuaalne. Samuti arutati seda ühe alternatiivina enne paiksete kiiruskaamerate ostmist eelmise kümnendi lõpus.
«Seda ideed kaaluti küll, aga jäeti algfaasis kõrvale. Meie seadusandlus ja praktika on ikkagi üles ehitatud hetkekiiruse mõõtmisele,» meenutas Sirk.
Samas on juba soetatud kiiruskaamerad on soovi korral võimalik ümber seadistada keskmise sõidukiiruse ületajate tabamiseks. Ainuke takistus on vastava seaduse puudumine, samuti pole tehtud uuringuid, mida keskmise kiiruse mõõtmine maanteedel kaasa tooks.
Sirk pakkus, et kiiruseületamise mõõtmise põhimõtete muutmist võiks aga alustada hoopis mujalt. «Minu arvates võiks tõsise diskussiooni tekitada sel teemal, et hetkeline kiiruseületamine ei oleks karistatav nii kõrge karistusmääraga ega samal pulgal püsiva kiiruseületamisega,» ütles ta.
Sirki sõnul arvestab paljude riikide politsei sellega, kas juht ületab kiirust möödasõidul või kihutab ilma nähtava põhjuseta. Praeguste seaduste kohaselt ei saa aga Eesti politsei ajutistesse kiiruseületajatesse leebemalt suhtuda.