Valitsuse seatud liikumiseesmärk on kitsa fookusega

Priit Pullerits
, vanemtoimetaja
Copy
Selleks, et meelitada lapsi koolipäeval liikuma, on koolimajade ümbrusse vaja tekitada aktiivset tegevust soodustav keskkond, sh rulapargid. Pilt on tehtud mullu suvel Elvas Eesti liikumis- ja spordifestivalil.
Selleks, et meelitada lapsi koolipäeval liikuma, on koolimajade ümbrusse vaja tekitada aktiivset tegevust soodustav keskkond, sh rulapargid. Pilt on tehtud mullu suvel Elvas Eesti liikumis- ja spordifestivalil. Foto: Kristjan Teedema

Eestist on saanud muruniitmismaa, ent häda on selles, et siledaks pügatud õueala ei toeta laste kehalist arengut, tõdeb Tartu Ülikooli tervisekasvatuse kaasprofessor Merike Kull.

Nagu ei toeta ka nutiseadmed ja üha istuvam eluviis.

Nii ongi ühe vähese arvulise eesmärgina läinud koalitsioonilepingusse kirja, et lapsed liiguks koolipäeva jooksul vähemalt 60 minutit.

Paraku ainuüksi sellest ei piisa, et vähendada pealekasvava põlvkonna vaimset ja füüsilist heaolu ohustavaid tegureid, tõdevad tervise ja liikumise asjatundjad.

«Ainult 60 minutit on kitsas lähenemine,» ütleb haridus- ja teadusministeeriumi liikumisõpetuse ainevaldkonna peaekspert Kertu Tort. «See kindlasti ei ole piisav. See on minimaalne, mida õpilased peaksid tegema.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles