Riigikohus jättis esmaspäeval rahuldamata MTÜ Kristiine Üürnike Ühenduse ja selle esindaja Henn Leetna kaebuse, milles kaebaja palus tunnistada riigikogu valimise seadus põhiseadusvastaseks ja tühiseks elektroonilise hääletamise osas.
Riigikohus jättis järjekordse valimiskaebuse rahuldamata (1)
Kaebajate arvates rikub elektrooniline hääletamine põhiseadusest tulenevat võrdsuspõhiõigust, kuivõrd asetab elektrooniliselt hääletajad soodsamasse olukorda, võimaldades neil enda häält muuta ning seeläbi hääletada mitu korda. Paberkandjal hääletajatel sellist võimalust ei ole.
Riigikohtu kolleegium märkis, et kui isik leiab, et valimiste korraldamisel tehtud otsus või toiming rikub tema õigusi seetõttu, et on tehtud põhiseadusvastase seaduse alusel, saab sellele kaebuses tugineda ning taotleda seaduse kohaldamata jätmist ja põhiseadusvastaseks tunnistamist.
Keeruline on näha, kuidas riigikogu valimiste korraldamine oleks saanud rikkuda Kristiine Üürnike Ühenduse õigusi, kuivõrd tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, kes valimistel aktiivselt ega passiivselt ei osale. Leetnal valijana oli olemas võimalus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole. Eelnevast lähtudes ei ole individuaalkaebused lubatavad ning kolleegium jätab need läbi vaatamata.
Riigikohus on leidnud, et võimalus elektrooniliselt antud häält muuta ei riku võrdse kohtlemise nõuet. See võimalus kaitseb valimiste vabadust ja hääletamise salajasust. Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga.