Klaasi sõnul ei saa kuidagi väita, et abilinnapea Priit Humal oleks teinud silmapaistvalt aktiivset tööd selle nimel, et ERMi vana maja Tartu linna omandisse ei tuleks. «Humal tegi oma tavapärast tööd, mis kuulub tema valdkonda,» kinnitas Klaas BNSile, lisades, et ERMi vana majaga seotud otsused langetas linnavõim koos.
«Muutunud majandusoludes ei pidanud linn mõistlikuks Kuperjanovi 9 kinnistu soetamist, sest selle rekonstrueerimine oleks olnud hüppeliselt kasvanud ehitushindu arvestades ebaproportsionaalselt kulukas,» ütles Klaas. «Tartu linn võttis selle asemel fookusesse laste kunstikooli ruumiprobleemi lahendamise,» lisas linnapea.
Asjaolu, et ERMi vana hoone kasutamine on 2025. aastani koostatud Tartu tegevusplaanis sees, ei ole Klaasi sõnul enam aktuaalne, kuna nii majandusolud kui ka linna kavatsused ajas muutuvad.
Tema sõnul on selge, et tekkinud olukorras ei saa Priit Humal abilinnapea tööülesandeid praegu täita. «Edasisi töökorralduslikke samme püüan avada lähiajal, kuivõrd teema on niivõrd värske,» ütles Klaas. «Nii palju kui mina olen aru saanud, siis küsimus on praegu toimingupiirangu rikkumises ehk Humal osales otsuse langetamisel, mille osas oli tal huvide konflikt,» lisas Tartu meer.
Kaitsepolitsei ametnikud esitasid teisipäeval Tartu abilinnapeale Priit Humalale ja temaga seotud 53-aastasele Parvel Pruunsillale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Abilinnapeale esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses, temaga majanduslikult seotud ettevõtjat kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.
Kahtlustus on seotud Tartus Kuperjanovi tänav 9 kinnistuga, mis jäi 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise järel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, tühistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale õiguse osta kinnistu esmajärjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.