VAHERI JA HELDNA JUHTUM ⟩ Siseministeerium pikendas teenistusliku järelevalve tähtaega

PPA peadirektor Elmar Vaher (vasakul) ja maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna Illustratsioon: Madis Veltman

Siseministeerium pikendas politsei- ja piirivalveameti (PPA) personalitoimingute kohta alustatud teenistusliku järelevalve tähtaega üheksa päeva võrra.

«Siseministeerium viib läbi teenistuslikku järelevalvet politsei- ja piirivalveameti personalitoimingute osas, mille valmimise tähtaega pikendati 9. juunini,» ütles BNS-ile siseministeeriumi pressiesindaja. PPA suhtes algatatud teenistusliku järelevalve esialgne tähtaeg oli 31. mai.

Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo on varem Postimehele öelnud, et PPA suhtes käimasolev teenistuslik järelevalve ei saa Elmar Vaherile mingeid tagajärgi kaasa tuua, kuna ta ei tööta enam PPA-s. Siseminister Lauri Läänemets algatas Vaheri suhtes ka distsiplinaarmenetluse, et selgitada välja faktid ja Vaheri süü ning määrata talle distsiplinaarkorras karistus. Halduskohus seadis menetlusele õiguskaitse.

Vaheri tähtajaline teenistussuhe Eesti riigiga sai läbi 2. mail, kui lõppes tema ametiaeg politsei- ja piirivalveameti peadirektorina. Distsiplinaarmenetluse reeglid näevad ette, et seda liiki menetlust saab läbi viia üksnes riigi teenistuses oleva inimese suhtes. Sellest johtuvalt tegi siseministeerium valitsusele ettepaneku lugeda distsiplinaarmenetlus lõppenuks.

Kaitsepolitsei esitas 21. märtsil kelmuse kahtlustuse maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale ning kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse PPA peadirektorile Elmar Vaherile.

Kahtlustuse kohaselt vormistati Heldna tema soovil ja Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse PPA-s ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikult töötas juba aasta aega.

Kahtlustuse kohaselt esitas Heldna 2022. aasta mais pensioniavalduse sotsiaalkindlustusametile, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit.

Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Ilma selleta ei oleks Heldnal täitunud nõutav 25-aastane politseiametniku staaž ja tal poleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile. Hiljem selgus, et Eerik Heldna skandaalse fiktiivlepinguga seotud viis PPA töötajat.