Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Kanade pidamisnõuete muutus tõstab munade hinda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ministeerium soovib keelata munakanade puurides pidamine 2035. aastast.
Ministeerium soovib keelata munakanade puurides pidamine 2035. aastast. Foto: Sille Annuk

Hea uudis on, et seni üsna spartalikes tingimustes elanud Eesti kanad kolivad piltlikult öeldes Lasnamäe korterist Viimsi ridaelamusse, halb aga see, et tarbijad peavad nende eluasemelaenu kinni maksma.


Enam ei pea poest mune ostes laskma silmade eest läbi mälupilti kitsukeses puuris munemismasinaks muudetud kanast, sest sellest aastast kehtivad sulelistele Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandardid. Elul pole nüüd väga vigagi – ühel kanal peab olema vähemalt 750 ruutsentimeetrit puuripinda, mida pole sugugi vähe. Võrdluseks – mitu korda suuremal lambal peab olema laudas kaks ruutmeetrit.

Munatoodang väheneb

Lisaks saab kana nautida oma pesakasti – peab olema ka allapanu nokkimiseks ja siblimiseks. Isegi õrs, mida seni peeti talukanade privileegiks, peab nüüd olemas olema. Ka küünte kratsimiseks või pigem viilimiseks on kanadele loodud spetsiaalsed võimalused, mida kanalatöötajad nimetavad küüneviilideks.

Aga kõik see maksab, ja mitte vähe. Eesti suurima kanakasvataja Talleggi turundusjuht Krista Kalbin iseloomustaski kanade elumuutust kolimisega Lasnamäe korterist Viimsi ridaelamusse. «Meil on see protsess veel käimas, aga palju on juba tehtud ja investeeringud on meeletud,» tunnistas Kalbin.

«Ja ma arvan, et sellest tuleneb ka surve kanamuna hinnale Eestis. Ka naaberriikidest ei impordita enam nii odava hinnaga kanamuna ja meie võimalused koduturu nõudluse rahuldamiseks on seoses üleminekuga piiratud.»

Lihtsamas keeles tähendab see, et Tallegg ei tooda praegu nii palju mune kui varem, ka importmune on vähem, aga nõudlus püsib sama suur. «Praegu on üle 100 000 kana uutes puurides, vana tüüpi puuridesse uued pealetulevad munejad enam ei lähe,» lausus Kalbin. «Seoses suurte ümberehitustöödega jääb tänavune munatoodang Talleggis kindlasti väiksemaks kui tavaliselt.»

Kas pensionärid peaksid võtma kohe täna hommikul ette rünnaku toidupoodide munalettidele? «Ei, ei,» üritas Kalbin pinget maandada. «Paanikat on ju niigi palju. Drastilist hinnatõusu ei tule, kui hinnad liiguvad, siis tibusammul.»

Tegelikult on Eesti tarbijatel veel isegi hästi läinud, sest pühapäeval vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal, et Tšehhis on kümnese munakarbi hind kerkinud suisa 2,5 euroni ja tšehhid käivad odavamaid mune ostmas Saksamaa piirilinnadest. Ajalehe Mitteldeutsche Zeitung andmetel on olukord juba nii tõsine, et Halle linna suurim kaupluste kett Netto on kehtestanud piirangu: ükski klient ei saa osta rohkem kui kaks karpi mune. Munade hind on kerkinud teisteski Euroopa riikides, sest paljud kanatootjad pole suutnud nõutud investeeringuid teha.

Munatootjate esindajad kinnitasid aga, et Eestis on praegu ühed Euroopa Liidu odavaimad kanamunad. Valgamaal 40 000 munakana pidava Linnu Talu müügi- ja turundusjuht Jarno Hermet ennustas siiski, et munade hind kerkib tänavu veel 20–30 protsendi jagu.

Märksõnad

Tagasi üles