Umbes kümnendikku naistest võib tabada salakaval endometrioos – krooniline haigus, mida ei pruugi tavalise günekoloogilise läbivaatuse käigus tuvastada ning mis põhjustab enamasti valulikku menstruatsiooni ja sageli ka viljatust.
Tellijale
Naise viljatust võib põhjustada endometrioos
21. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja Ülle Kadastiku sõnul on endometrioos noorte naiste haigus, mida diagnoositakse 25–29-aastastel. Kõige rohkem esineb haigust heaoluriikides.
«Haiguse täpset tekkepõhjust pole siiani leitud, kuid kindlasti seostatakse seda sellega, et naised sünnitavad tänapäeval vähem, imetamise perioode on vähem,» selgitas Kadastik. Ta lisas, et endometrioos on seotud naissuguhormoonide ja menstruaaltsükliga.
Rasedusel ja imetamisel on tema sõnul haigusele justkui tervendav toime. Menopausi saabudes kaob aga haigus sootuks.
Immuunsüsteemi haigus
«Endometrioos on kroonilise kuluga immuunsüsteemi haigus, mille puhul emaka limaskestataoline kude paikneb väljaspool emakaõõnt. Sagedamini tekivad haiguskolded kõhukoopa väikese vaagna kõhukelmel, emaka tagapinnal, munasarjades. Harvem tupes, kuseteedes, sooltel, operatsiooniarmides,» rääkis Kadastik.
Levinuim selgitus haiguse tekke kohta on arsti sõnul vastupidise verevoolu teooria, mille järgi menstruaalveri liigub koos emaka limaskestaga munajuhade kaudu kõhukoopasse. Miks mõnedel naistel areneb kõhukoopa endometrioos ja teistel mitte, pole aga teada.
Haiguskolded võivad olla täpikestena kõhukelmel, kuid võivad areneda ka suurteks munasarjatsüstideks, niinimetatud šokolaadtsüstideks. Naistearsti selgitusel on tegemist paksu vana verd täis healoomuliste moodustistega.
Haigestumist seostatakse pärilike teguritega – esimese astme sugulastel on kümme korda suurem risk haigestuda. Samuti räägitakse Kadastiku sõnul viimasel ajal palju keskkonnasaaste, olmekeemia ning säilitusaineid sisaldavate toiduainete mõjust.
Enamasti kaasneb endometrioosiga valu enne menstruatsiooni algust ja selle esimestel päevadel. Sageli on valulik ka suguelu ning võib esineda valu roojamisel ja urineerimisel.
Siiski ei ole menstruatsiooniaegne valu alati endometrioosist tingitud. «Menstruatsiooni ajal erituvad organismi prostaglandiinid, mis põhjustavad emaka valulikke kokkutõmbeid. Siis on soovitatavad lihtsamad valuvaigistid ja lõõgastid,» märkis naistearst.
Umbes viiendikul juhtudest kulgeb aga endometrioos ilma kaebusteta. Seejuures pole valu tugevus Kadastiku sõnul seotud endometrioosi raskusastmega – tagasihoidlike kaebustega patsiendil võivad olla šokolaadtsüstid ja tugeva valu korral hoopis väikesed haiguskolded.
Sageli jõutakse endometrioosile jälile siis, kui naisel hakatakse uurima viljatuse põhjuseid. Kuid mitte alati ei põhjusta endometrioos viljatust – seda juhtub umbes 35–50 protsendil juhtudest.
Tavalisel günekoloogilisel läbivaatusel võib, kuid ei pruugi arst leida viiteid endometrioosile. «Tavalise günekoloogilise läbivaatuse ajal võib oletada liiteid väikeses vaagnas, eriti emaka taga olevate kollete korral – sel juhul on tuntavad tihenemised. Mõnikord on nähtav endometrioosi kollete läbikasv tuppe,» selgitas Kadastik.
Ka ultraheliuuringus ei pruugi endometrioos olla alati nähtav. «Ultrahelis saab diagnoosida tsüste munasarjades. Väikeseid kõhukelme koldeid ultrahelis näha pole,» märkis arst.
Lõplikult saab haigust diagnoosida vaid laparoskoopilisel operatsioonil, kus läbi väikeste avauste viiakse kõhuõõnde spetsiaalsed instrumendid.
Haigus jääb
Kadastiku sõnul pole endometrioosi võimalik täiesti välja ravida. Küll aga tuleb kõik laparoskoopia käigus leitud haiguskolded eemaldada. Enamasti tekivad aga teatud aja möödudes retsidiivid ehk uued haiguskolded – kümnel protsendil naistest juba aasta, 25 protsendil kahe aasta ning veel 45 protsendil viie aasta pärast.
«Kui naine soovib sünnitada, siis rasestumiseks parim aeg on kohe pärast kollete eemaldamist,» tõdes Kadastik. Kui patsient soovib rasestuda kunagi hiljem, soovitatakse pärast operatsiooni jätkata hormoonraviga.
Kuid kõikidest endometrioosi tõttu viljatutest naistest taastub fertiilsus pärast ravi vaid pooltel. Raskemate haigusvormide puhul võib rasestumiseks vaja minna kunstlikku viljastamist.