Kallasraja tõkestamine ei keela inimestel seal käia

Juhtum Pärnus: Pärnu jõe paremkaldal Suur-Jõekalda tänaval lõpeb kallasrada tupikuga. Jalutajal tuleb tagasi minna, sest kõrges võrkaias on jalakäijate värav lukku keeratud ja teerada lihtsalt lõpeb, juhtimata jalutajat Jannseni tänavale, kust saaks ümber sadamakai Vana-Pärnusse kõndida.

FOTO: Henn Soodla

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis lubab kallasraja tõkestamist põhjendatud vajaduse korral. See ei tähenda siiski seda, et inimesed ei tohi enam aiaga piiratud kallasrada kasutada.

Keskkonnaministeerium seletas, et kooskõlastamisele saadetud eelnõus võetakse looduskaitseseadusesse sõna-sõnalt üle 2011. aastal riigikogus vastu võetud keskkonnaseadustiku üldosa punkt, mis ütleb, et põhjendatud vajaduse korral võib kallasrada takistada.

Eelnõu järgi antakse rannal või kaldal asuva kinnisasja valdajale kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul võimalus põhjendatud vajadusel kallasrajal läbipääsu tõkestada juhul, kui on tagatud läbipääs kallasrajal liikumiseks.

«Läbipääs kallasrajal liikumiseks tuleb tagada,» kinnitas ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Pavel Ivanov. «Lisasime kooskõlastamisele läinud seadusesse omalt poolt nõude, et see on võimalik (tõkestamine – toim) ainult kohaliku omavalitsuse kirjaliku loa alusel. Kui tegu on kaitsealaga, siis on nõutav kaitseala valdaja nõusolek.»

Niisiis peab kallasrada olema ka edaspidi kõigile läbitav ja seda ka juhul, kui kaldal karjatatakse aiaga ümbritsetult veiseid.

«Hetkel kehtiv kord ei võimalda põhjendatud vajadusel, näiteks loomade karjatamine või ka kuivenduskraavide rajamine, vaba läbipääsu kallasrajal tõkestada,» lisas Ivanov.

Vaba läbipääsu tõkestamisel peab olema tõkkest üle- või läbipääs tagatud mõistlikul muul viisil.

«Eeltoodu tõttu ei saa põhjendatud vajaduseks olla isiku privaatsuse soov ja kavatsus tõkestada vaba läbipääs näiteks betoonaiaga,» seletas Ivanov.

Seadusega sätestatakse lahtine (näitlik) loetelu nendest tegevustest, millisel juhul on praktikas vältimatu ja sellest tulenevalt ka põhjendatud tõkestada kallasrada. Selleks võib olla näiteks maa kuivendamine kraaviga või vajadus karjatada loomi veepiirini.

Kallasrada

Looduskaitseseaduse kohaselt on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdajal kohustus tagada inimestele ja loomadele vaba läbipääs kallasrajal veeseaduse tähenduses.

Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.

Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit, teistel veekogudel 4 meetrit ja suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.

Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada ainult sadamas, tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas, enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel, hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel, kalakasvatusehitisel, hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas.

Allikas: looduskaitseseadus, veeseadus

Tagasi üles