K, 27.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maanteeameti reiside eetilisuse hindamiseks on fakte liiga vähe

Merike Teder
, reporter
Facebook
Comments
Maanteeameti juht Tamur Tsäkko tutvustas pressikonverentsil Šveitsi ja Rootsi välislähetustel tekkinud kulusid.
Maanteeameti juht Tamur Tsäkko tutvustas pressikonverentsil Šveitsi ja Rootsi välislähetustel tekkinud kulusid. Foto: Liis Treimann

Maanteeameti juhtide töö- ja puhkusereisi ühildamise eetilisusele saaks küll kehtiva avaliku teenistuse eetikakoodeksi alusel hinnanguid anda, kuid selleks oleks ekspertide hinnangul tarvis praegu teadaolevast märksa enam fakte.

«Maanteeameti juhtumi kohta eetilise hinnangu andmine eeldab kõigi asjaolude tuvastamist – muuhulgas seda, missuguste päevade eest maksis asutus päevarahad, majutuse; missugused olid võimalikud lennugraafikud, maanteeameti lähetuste kord, maanteeameti sõiduki kasutamine jne,» ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri ülesannetes olev Agris Peedu.

«Antud juhtumi analüüsimisel on olulisim avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkt 14, mille kohaselt ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult,» viitas ta.

Ka sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse direktor Tanel Oppi leidis, et nii kehtiva avaliku teenistuse eetikakoodeksi kui muude dokumentide põhjal on kahtlemata võimalik maanteeameti juhtide reisile hinnanguid anda, kuid see eeldab kõigi asjaolude teadmist. «Praegu on juhtumi kohta ainult jupiti infot tulnud ja seegi on kohati vasturääkiv,» ei soovinud ta praegu kiirustada.

Näiteks on tema sõnul tarvis teada täpseid asjaolusid - mis dokumendid ja kuidas vormistati, kas ja kuidas neid põhjendati. «On lähetus üldse põhjendatud või mitte?» on tema sõnul praegu küsimus.

«Olenemata õiguslikust hinnangust saab ja peab andma hinnangu, kas selline käitumine avalikus teenistuses on aktsepteeritav või mitte, kui asjaolud on ammendavalt selged,» sõnas Oppi.

«Igasugune ebaseaduslik käitumine on ametnikule ühtlasi ebaeetiline. Samas ebaeetiline käitumine ei tähenda ka avalikus teenistuses automaatselt ja ainult ebaseaduslikkust.»

«Eetikakoodeksi üks rollides on anda edasi väärtused, millest avalik teenistuja peaks oma igapäevases töös juhinduma,» leidis Oppi. Ta lisas, et see ei pea tähendama konkreetseid juhtnööre, kuidas peab käituma - selleks on vajadusel kas käitumiskoodeksid või teised asutusesisesed dokumendid. Näiteks on avalikus teenistuses need olemas päästeteenistuses, vanglateenistuses.

Hinnangu peab andma asutus ise

Praegu käib avaliku teenistuse eetikakoodeksi rakendamine peamiselt ametnikele koolituste korraldamisena, milles selgitatakse eetikakoodeksi sisu, kujundatakse ametnike väärtushinnanguid ning tutvustatakse eetiliste juhtumite analüüsimeetodeid. «Samas ei anna koolitused ühest vastust eetilistele probleemidele. Konkreetsete juhtumite osas seisukoha kujundamise vastutus on konkreetsetel ametiasutustel,» sõnas Peedu.

Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu järgi moodustatakse aga ametnikueetika nõukogu, kes peaks hakkama eetikakoodeksi alusel andma eetiliselt probleemsete juhtumite kohta seisukohti.

«Eetikanõukogus on esindatud erinevate valdkondade eksperdid ning ühise arutelu tulemusena kujundatakse probleemsetes valdkondades konsensusel põhinev hea tava. Eetiliste küsimuste läbiarutamine laiemas ringis on vajalik, sest ka eetika-alased uuringud on näidanud ametnike erinevaid hoiakuid eetiliste küsimuste osas,» tõdes Peedu.

Majandusministeerium teatas eile, et alustas maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko ja mitme teise maanteeameti töötaja suhtes teenistusliku järelevalve menetlust nende ettevõetud välislähetuste kohta. Järelevalve peab selgitama, kas välislähetused Rootsi Kuningriiki ajavahemikul 12.-16. veebruar 2012 ja Šveitsi linna Genfi ajavahemikul 10.-17. märts 2012 olid otstarbekad ja seaduslikud.

Nimelt käisid ametnikud mõlema välislähetuse ajal mitmel päeval suusatamas, kasutades sinna sõiduks ja suuskade transpordiks ameti bussi. Tsäkko kinnitusel maksid ametnikud kõik tööga mitte seotud kulud, sealhulgas suusamäe päevapiletid ise, samas maksti ametnikele nende päevade eest välislähetuse päevaraha.
 

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles