Natsisaksa surmatohter võis surra juba aastaid tagasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aribert Heim.

FOTO: AP / Scanpix

Natsionaalsotsialistliku Saksamaa kõige tagaotsitavamaks sõjakurjategijaks peetud Aribert Heim võis Saksa telekanali teatel surra aastaid tagasi vähki.


Telekanal ZDF teatas eile, et Egiptuses välja ilmunud dokumentide järgi suri Teise maailmasõja ajal mitmetes koonduslaagrites arstina töötanud ja seal toime pandud kuritegude pärast «Doktor Surma» hüüdnime pälvinud Heim 1992. aastal Kairos 78-aastaselt pärasoolevähki, teatas Associated Press.

Otsingute tulemusena õnnestus ZDFil ja New York Timesil leida valenime all elanud Heimi pass, elamisloa taotlus, pangatšekke, isiklikke kirju ja muid dokumente, mis olid natsitohtrist maha jäänud Kairos asuvasse hotellituppa, kus ta elas Tarek Hussein Faridi nime all.

Heimi poeg Rüdiger kinnitas ZDFile, et Tarek Hussein Farid oli tema isa varjunimi ja et dokumendid kuulusid tõepoolest talle. Rüdiger Heimi sõnul kohtus ta Kairos oma isaga regulaarselt ja hoolitses tema eest pärast vähioperatsiooni 1990. aastal.

Teise maailmasõja aegseid natsikurjategijaid jälitava Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma büroo juht Efraim Zuroff ütles AP-le, et ta pole dokumente isiklikult näinud. Siiski pidas ta tõenäoliseks, et dokumendid tõendavad Heimi surma, kuid selle kinnitamiseks peavad neile andma hinnangu ka eksperdid.

«Kõige tähtsam, surnukeha, on puudu. Pole hauda, pole surnukeha, pole DNA teste,» rõhutas Zuroff. ZDF andmetel on Heim maetud Kairo vaestekalmistule, kus iga paari aasta tagant hauad üle maetakse. Seetõttu on Heimi säilmete leidmine ebatõenäoline.

Zuroffi sõnul lasub Saksa politseil suur vastutus Heimi varjata aidanud isikute kindlaks tegemisel ja süüdistuse esitamisel neile, kes aitasid natsitohtril õigusemõistmise eest põgeneda.

Seejuures rõhutas Zuroff, et Heimi poeg on varem uurimisorganitele väitnud, et pole oma isaga pärast 1962. aastat kontakti leidnud. Rüdiger Heimi sõnul sai ta sel aastal isalt kaks postiga saadetud kirja ning pärast seda ei teadnud perekond, kas Heim on elus või surnud.

«Rüdiger on valetanud. Ta kas valetab nüüd või valetas varem,» ütles Zuroff, kelle sõnul tuleb Heimi poja väidetesse suhtuda «umbusu ja kahtlusega».

Heim sündis 1914. aastal Austrias, kus 21-aastaselt ühines kohaliku natsionaalsotsialistliku parteiga. Kolme aasta pärast okupeerisid Saksa väed Anchlussi käigus Austria, millele järgnes võimu üleandmine natsionaalsotsialistidele ja Austria iseseisvuse kaotamine.

Hiljem liitus Heim vabatahtlikul relva-SSiga ja määrati Austrias Linzi lähedal asunud Mauthauseni koonduslaagrisse, kus ta alustas tööd laagriarstina. Hiljem töötas ta ka Sachsenhauseni ja Buchenwaldi hävituslaagrites.

Väidetavalt süstis kurikuulus austerlane koonduslaagris inimestele otse südamesse bensiini ja muid mürgiseid segusid, et jälgida kinnipeetavate surma eripärasid. Samuti on teada, et Heim kasutas kirjapressina inimpealuud.

Ka pärast sõda arstina töötanud Heim põgenes 1962. aastal Saksamaalt. Uurimustulemuste kohaselt põgenes mees Prantsusmaa ja Hispaania kaudu esialgu Markokosse ja seejärel juba Egiptusesse.

Kõik uurimisorganite katsed teda tabada ebaõnnestusid. Alles möödunud aasta suvel otsisid Simon Wiesenthali keskuse esindajad Heimi Tšiilist, kus sõjakurjategija end väidetavalt peitis.

Tagasi üles