Afgaanid said valuraha

Kadri Veermäe
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA psühholoogilised sõjaohvrid
USA psühholoogilised sõjaohvrid Illustratsioon: GRAPHIC NEWS

USA sõjavägi maksis Kandaharis 17 inimest tapnud Ameerika sõduri ohvrite peredele kümneid tuhandeid dollareid valuraha.
 


«Hõimuvanemad helistasid mulle ja ütlesid, et neile maksti iga surnu eest 50 000 dollarit (umbes 37 700 eurot) ja vigastatu eest 11 000 dollarit (ligi 8300 eurot),» sõnas hõimujuht ja Kandahari provintsinõukogu liige Haji Agha Lalai eile AFP-le.

Tundmatuks jääda soovinud afgaani ametnikud kinnitasid valuraha maksmist, kuid nende sõnul olid summad veidi väiksemad – iga ohvri perekonnale oli surnu eest määratud 46 000 dollari (umbes 34 700 eurot) suurune hüvitis ja haavatu eest 10 100 dollarit (7600 eurot).

USA seersant Robert Bales (pildil) lasi 11. märtsil Kandahari provintsi Panjwai piirkonnas maha 17 tsiviilelanikku. Tema ohvrid olid peamiselt naised ja lapsed ning veresauna peetakse jõhkraimaks sõjakuriteoks, mille NATO sõdurid on Afganistanis kümne sõja-aasta jooksul sooritanud.

Lisaks kirjutas eile ajaleht New York Times, et sõjaväeuurijad kahtlustavad versiooni, mille järgi Bales käis veretööl kaks korda.

Ajaleht ütleb tundmatuks jäänud USA ametiisikule viidates, et uurijate arvates lahkus 38-aastane seersant baasist, lasi ühes külas mitu inimest maha, naasis siis välipostile ja läks hiljem õhtul teise külla veresauna jätkama. Alles teiselt veretöölt tagasi tulles peeti ta kinni, kirjutas leht.

Balesile esitati möödunud reedel süüdistus 17 tahtlikus tapmises, kuues kallaletungis ja mõrvakatsetes, süüdimõistmise korral võib teda ähvardada surmanuhtlus.

USA soovib Balesi veretöö ja makstava raha vahele tõmmata võimalikult selget eraldusjoont, kuid kokku eraldas riigi sõjavägi selleks ligi 900 000 dollarit (680 000 eurot), mis kujutab endas Afganistani maapiirkondades juba varandust.

Kuigi jätkuvalt pole teada, kas Balesil oli kunagi diagnoositud traumajärgne stressihäire (PTSD) või mitte, poleks ka ainuüksi diagnoosi olemasolu säästnud teda sõtta tagasi saatmisest.

2000. ja 2011. aasta vahel diagnoositi traumajärgne stressihäire 76 176 USA sõduril, neist 65 236-l tuvastati haigus siis, kui nad olid missioonil.

Paljud sõdurid naasid lahinguväljale pärast seda, kui meditsiinitöötajad olid nende ravi edukaks hinnanud. USA sõjavägi ei pea aga selle üle täpselt arvet, kui paljudel võitluses osalevatel sõduritel on diagnoositud PTSD või kui paljud stressihäire raviks mõeldud ravimeid võtavad.

Balesi juhtum sütitas USAs debati selle üle, kas sõjavägi nurjus sõduri ebastabiilse meeleseisundi jälile jõudmisel või nõudis temalt liiga palju, ka hakkavad sõjaväeametnikud üle vaatama armee vaimse tervise programme. Balesi advokaat Henry John Henry pole enda sõnul sellega kursis, kas ta klient on kunagi PTSD all kannatanud.

Advokaadi sõnul sai Bales oma missioonide käigus mitu korda haavata, sealhulgas ka tõsise jalavigastuse ja peatrauma ning ei soovinud neljandat korda enam sõjapiirkonda naasta. Armee esindajate sõnul tehti mehele aga korralisi läbivaatusi ja ta tunnistati võitluskõlblikuks.

Kriitikute sõnul on USA sõjavägi pikalt praktiseerinud probleemi eitamist ja retseptiravimeid täistopitud sõdurite tagasi lahinguväljale saatmist. Lisaks ei tunnista sõjaväekohtud PTSDd legitiimse kaitsena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles