Justiitsministeerium ei toeta agitatsiooni lubamist valimispäeval

Kristen Michal.

FOTO: Liis Treimann

Justiitsministeerium ei toeta valimisagitatsiooni lubamist valimispäeval, nagu pakkus valimiskorraldust muutvas eelnõus välja riigikogu põhiseaduskomisjon.

«Justiitsministeerium esitas neljapäeval valitsuses arutlusele tulevale eelnõule eriarvamuse ja leiab, et ilma põhjaliku argumentatsioonita ei tohiks praegust valimisagitatsiooni keeldu seaduses muuta,» ütles justiitsminister Kristen Michal BNSile.

Michal märkis, et ühe argumendina on välja toodud, et valimisagitatsiooni lubamine vähendab politsei koormust valimispäeval. Justiitsministri hinnangul tekib sellisel juhul küsimus, kuidas hoida valimisagitatsioon eemal valimisjaoskondadest ja tagada, et agitatsioon ei jõuaks valimisjaoskonna uksest sisse.

«Olen valmis valimisagitatsiooni teemal arutlema, kuid enne seadusena jõustamist vajab see põhjalikku analüüsi,» märkis Michal.

Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul avaldas eelmisel nädalal BNSile antud intervjuus lootust, et 2013. aasta valimiste ajal valimispäeval on valimisagitatsioon mingis vormis lubatud, kuna praegu kehtivad piirangud ei ole mõistlikud. Sibul kuulus riigikogu põhiseaduskomisjoni loodud e-valimiste töörühma, mille ettepankute põhjal algatas komisjon 21. veebruaris valimiskorraldust muutva eelnõu. Ühe muudatusena on eelnõus sees valimisagitatsiooni lubamine valimispäeval väljaspool valimisjaoskonda.

«Praegu kehtiva seaduse järgi on e-hääletuse ja eelhääletuse ajal on agitatsioon lubatud, välja arvatud poliitiline välireklaam, aga valimispäeval see ühtäkki ei ole lubatud. Agitatsiooni lubamine valimispäeval viiks valijad võrdsetesse tingimustesse, mis iganes hääletamisviisi nad kasutavad,» ütles Sibul BNSile.

Ta märkis, et loomulikult jääb endiseks regulatsioon, et valimispäeval ei tohi valimisagitatsiooni teha valimisjaoskonna ruumides ja hoones, mille kaudu sisenetakse jaoskonda. «Valimisagitatsiooni lubamisel valimispäeval tuleb arvestada ka sellega, et viimastel aastatel on juurde tulnud interneti teel leviv valimisagitatsioon ja seda ei ole võimalik lõpuni välistada. Ma usun ja loodan, et 2013. aastal on valimispäeval valimisagitatsioon mingis vormis lubatud, see oleks mõistlik,» lausus Sibul.

Ta nentis, et valimisagitatsiooni lubamise korral ei peaks muu hulgas ka politsei tegelema valimisagitatsiooni rikkumiste menetlemisega. «Sellised rikkumised ei ole nii prioriteetsed politsei jaoks, kuna üldine turvalisus on palju olulisem," tõdes Sibul.

Valitsus arutab neljapäeval riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud elektroonilist hääletust ja valimiskorraldust muutvat eelnõu, mis muu hulgas lubab valimisagitatsiooni valimispäeval ja loob eraldi elektroonilise valimise komisjoni.

Põhiseaduskomisjon tahab eelnõuga kaotada aktiivse valimisagitatsiooni keelu valimispäeval. Aktiivse valimisagitatsiooni ajaks loetakse aega alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast. Endiselt jääb püsima keeld teha agitatsiooni valimisjaoskondades, samuti ei nähta ette muudatusi poliitilise välireklaami keelu regulatsioonis aktiivse agitatsiooni ajal.

Oluliste muudatustena näeb eelnõu elektroonilise hääletamise korraldamiseks ette eraldi valimiskomisjoni moodustamise, võrdsustab elektroonilise hääletamise ning valimiskomisjonides eelhääletamise aja, sätestab elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise ning vabariigi valimiskomisjoni pädevuse seonduvalt elektroonilise hääletamisega.

Eelnõuga sätestab ühesugused põhimõtted elektroonilise hääletuse läbiviimiseks, kuna elektroonilise hääletamise kord on kõikidel valimistel ühesugune. Elektroonilise hääletamise komisjon valmistab ette, korraldab ja teeb kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused. Kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia vastavalt seaduse nõuetele, on elektroonilise hääletamise komisjonil õigus teha vabariigi valimiskomisjonile ettepanek mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine. Komisjonil on kuni seitse liiget. Komisjoni volitused kestavad neli aastat.

Tagasi üles