Aasta esimese kahe kuuga on puukborrelioos diagnoositud juba 106 inimesel. Üheks põhjuseks, miks nii borrelioosi kui entsefaliiti diagnoositakse järjest enam, peab Tartu Ülikooli zooloogia lektor Mati Martin puukide rohkust.
Putukauurija: puuke on järjest rohkem
8. aprill 2012, 22:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et puugid võivad juba mõnel metsalagendikul ja metsaservadel aktiivsed olla,» kinnitas putukauurija. Selleks peab olema lumi ära sulanud ja õhutemperatuur vähemalt viis kraadi.
Viimastel aastatel on kasvanud puukborrelioosi ja puukentsefaliiti nakatumine. Kui veel 2007. aastal diagnoositi puukborrelioos 721 inimesel, siis mullu juba 2303-l. Puukentsefaliiti diagnoositi eelmisel aastal 250-l inimesel, kuid näiteks 2008. aastal 90-l inimesel. Tänavu on puukborrelioos avastud juba 106 inimesel.
«Ilmselt on üks põhjus selles, et võsamaad on tulnud juurde,» pakkus Martin. «Teine asi on see, et inimene on läinud metsa elama ja kui ta metsas elab, siis tulevad tahes tahtmata puugid isegi koju.» Veel ühe puukide leviku põhjusena tõi ta välja linnarebased, kes toovad metsast puuke, ja hulkuma läinud lemmikloomad.
«Kass võib tuua puugi tuppa ja kui ta on piisavalt saanud verd imeda, siis kukub ta maha,» seletas Martin. «On selliseid juhuseid olnud, kus puugi järglased on toas koorunud ja siis on neid seal kohe kümneid võid sadu.»
Üheks haigestumise vältimise võimaluseks on end vaktsineerida entsefaliidi vastu. Kuna borrelioosi vastu vaktsiini pole, peab Martin sõnul metsa minnes tõmbama jalga pika säärega kummikud ja aeg-ajalt ennast vaatama ja hiljem kodus uuesti üle kontrollima.
Martin kinnitas, et nende haiguste levikuga on olukord aastatega kehvemaks läinud.
«Inimesed liiguvad metsas rohkem ja puuke on tõesti rohkem,» lausus teadlane. «See on tingitud sellest, et põllud jäeti sööti. Väga paljud põllud metsastati, sinna kasvab noor mets peale, kus saavad liikuda pisikesed loomad.»
Martini sõnul on hiired puugi järglaste peamised toitjad. Sellistes kohtades on ka tõenäoliselt palju kährikuid ja rebaseid, kes on samuti puugile maiuspalaks.
«Varem Saaremaal borrelioosi sisuliselt ei olnud, kuigi seal on kohutavalt palju puuke juba vanadest aegadest peale,» rääkis Martin. Nüüd on haigus seal ning olemas on ka entsefaliit. «Entsefaliit algas Peipsi äärest 60 aastat tagasi, aga nüüd on ta jõudnud üle Eesti igale poole.»
Martini hinnangul pole Hiiumaa puukidele nii soodne elupaik, kui Saaremaa, kus on palju sarapuud, mille pähklid on toiduks hiirtele, kes tõmbavad puuke ligi.
Puugi saamiseks pole vaja minna metsa ega aasale, vaid vereimeja võib külge saada ka pargist või koduaiast. «Mu kodus Elvas on hulkuvaid kasse nii palju, et see hakkab varsti saama probleemiks,» kurtis Martin. «Ei saa last enam ilma kaitseta liivakastigi jätta.»
Puukidega seotud haiguste diagnoosimine Eestis:
2011 - 2303 puukborrelioosi juhtumit, 250 puukentsefaliidi juhtumit
2010 - 1721 puukborrelioosi juhtumit, 201 puukentsefaliidi juhtumit
2009 - 1787 puukborrelioosi juhtumit, 179 puukentsefaliidi juhtumit
2008 - 1423 puukborrelioosi juhtumit, 90 puukentsefaliidi juhtumit
2007 - 721 puukborrelioosi juhtumit, 140 puukentsefaliidi juhtumit
Allikas: terviseamet