Uudishimu ja kahe käega masina vastu

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Masinaga ei teki Raivol küsimust, kas pakk läheb lõhki esimese korraga või mitte.
Masinaga ei teki Raivol küsimust, kas pakk läheb lõhki esimese korraga või mitte. Foto: Linda Trummal

Näen silmanurgast, kuidas puulõhkumismasina kõrvale kerkib nagu iseenesest õlakõrgune puuriit, ja hinge poeb kerge meeleheide, kaotusvalu ootus või midagi sellist. Tunnen rindkere pahemas pooles torget.



«Pool tundi on täis!» hõikab isa teiselt poolt küttepuupakkude hunnikut. «Kas lõpetame ära?» Ei, leppisime ju kokku, et rassime tunni ja siis teeme mõõtmise. Kummatigi on selge, et iga järgmine minut töötab pigem minu kahjuks kui kasuks.

Üldiselt hakkab mulle vastu igasugune võistlemine. Aja peale puid lõhkuda on tegelikult lausa totakas. Esiteks, mis tööohutusest saab rääkida, kui mõtled teravat tööriista välgutades esmajoones «kiiremini ja kõvemini!». Nii juhtubki, et jälle virutad ristioksa ja kirves põrkab pakult tagasi nagu kummilt.

Natuke sohki ka

Neetud uudishimu, inimese suurimaid nõrkusi, tuli vägisi peale, kui pidin kes teab mitmendat korda isale sõrgu vastu ajama: ei, mul on haavapakud, need lähevad ju ise katki, ma ei taha su puulõhkumismasinat.

Jonn jäi, uudishimu kasvas. Ning kui õemees Raivo nentis, et tema aia tagant vahib kutsuvalt köögiaknasse värskete lepa-, kase- ja kuusepakkude virn, oli kokkulepe eksperimendiks sama hästi kui sõlmitud. Tema võtab masina, mina kirve.

Peedu kadunud meistrimehe Rein Luite konstrueeritud puulõhkuja, peal kolmekilovatine elektrimootor ning lüpsimasina lähkrist õlinõu, jõurab koledalt. Kõrvaklappideta keelduksin sellega töötamast. Nii et olgu muidu kuis on, kirvelopsud on selle kõrval puhas muusika.

Ma ei hakka sõdima, et isa teeb ära vähemalt veerandi Raivo tööst ning koristab tal eest valmis halge. Katsun seada end omamoodi masinlikku rütmi. Pole tarvis ülearuseid liigutusi, mõttetut sehmimist. Siiski ütleb 120 ümber toksiv pulss, et päev otsa sellises tempos kindlasti ei suudaks.

Kusagil 45. minuti peal tekib stabiilsus. Parem käsi, mis vähemalt pool tööajast üksi kirvest hoiab, on jäänud küll tasapisi kangeks, aga mitte ülearu. Süda oleks justkui sügavamale soolikate vahele vajunud, märgi kindaid ei pane tähelegi.

Mõtlen, et katse tõsiseltvõetavuse huvides tuleks teha kohe teine tund otsa. Aga paljugi, mis tuleks. Võib-olla töötada järjest kaheksa tundi, homme vahetada rollid ja vemmeldada-lõhestada taas terve päev.
Ei, minus on praegu ainult nii palju tõsidust, et püüan tõsiselt masinale koha kätte näidata!

«Läbi! Tund täis!» Sätime üheskoos ka minu halud riita. Poole peal hakkab mu enesetunne paranema. Juba on selge, et märkimisväärset eelist masindamine ei andnud.

Kui viimne halg paigas, mõlema riida maht paar korda üle arvutatud ja umbkaudses mõõtmisveas kokkuleppele jõutud, oleme saanud tulemuse 2,5 ruumimeetrit masinale ja 2,8 mulle.

Teen kohe paar järeleandmist enda kahjuks. Teisel tunnil oleksin ilmselt kukkunud kahe ruumimeetri kanti ja nii edasi. Ega taha mõeldagi, mis tunne olnuks taguda näiteks okslikke metsakuivi kuuski või midagi sama hullu.

Ometi ei raatsi tsuskamata jätta: kui masinamees pidanuks ise halge jalust koristama, oleks ta muutunud aeglasemaks ja kiiremini väsinud. Ega see masina kohal koogutaminegi seljale pai tee.

Taanlane kaotab ette

Kuid see pole kõik. Turgutanud end kasemahla ja paari võileivaga, veeretame platsi taanlaste tibukollase kaadervärgi. Papa on purustanud selle tuliuue sünnitisega prooviks vaid ühe paku ja hoiatab ette: aeglasevõitu.
Aga ei, lausa hirmuimane! Ei saa jätta kuuldavalt ilkumata, et kuna riistapuu kolmekilovatine mootor siriseb vaiksemalt kui õmblusmasin, jääb masinist enne magama, kui tera jõuab paku neljaks rebida.

Sellisega võiks ehk rammu katsuda, kirves vasemas peos või kirve asemel sepavasar. Mõni teine kord.
--------------------------------------------------------------

Kas tervisele on parem lõhkuda puid masina, mitte kirvega?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles