Võrdõiguslikkuse volinik ei saa mõnd ülesannet täita

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper

FOTO: Sergei Trofimov / Den za Dnjom

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper nõustus Inimõiguste Keskuse juhi Kari Käsperi väljaöelduga, et volinikule on seadusega pandud palju ülesandeid, kuid raha ja inimesi nende täitmiseks napib, mistõttu osa ülesannetest on täiesti täitmata.

«Kõige rohkem vajan lisatööjõudu konkreetsete diskrimineerimiskaasuste menetlusel, kui oleks jurist juures. Samuti proaktiivsete tegevuste juures – kahte inimest ei jagu paljudesse kohtadesse,» tõdes Sepper, kelle kantseleis töötab ka üks nõunik.

«Nii eelmine volinik Margit Sarv kui mina oleme üritanud mitte piirduda ainult üht tüüpi tegevusega, vaid täita kõigi võrdse kohtlemise seaduses nimetatud ülesandeid,» ütles Sepper. Ta loetles lisaks inimeste avalduste menetlemisele lisaks laiema avalikkuse teavitamist, valitsuse ja kohalike omavalitsustes nõustamist võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise küsimuses, esinemisi meedias, koolituste läbiviimist ja palju muud. Tema sõnul on üritatud ka ennetavaid ülesandeid jõudumööda täita.

Sepper tõdes, et üks seadusega pandud ülesanne on tal sisuliselt täitmata. «Seaduses on öeldud, et volinik peaks analüüsima, kuidas õigusaktid mõjutavad vähemusgruppe ning naisi ja mehi – see tähendab analüüse, uuringuid, kuid selleks pole raha olnud ja see ülesanne on praktiliselt täitmata. Me ei saa valitsusele sisukat nõu anda, kui me ei tea, mis on olukord.» Praegu on toime tuldud tänu mõnele üksikule sotsiaalministeeriumis läbi viidud uuringule.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve on 60 000 eurot aastas, millest tuleb tasuda kahe inimese palk. 2012. aastal on 1500 eurot eraldatud majanduskuludeks, tasuta on kasutada ruumid sotsiaalministeeriumis, mis osutab ka raamatupidamis- ja it-abi teenust.

«Kui arutati riigikogus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, siis põhiseaduskomisjonis rõhutati mitmel korral seda, et kui soolise võrdõiguslikkuse volinikust saab ka võrdse kohtlemise volinik ja talle tulevad juurde uued ülesanded, tähendab see, et institutsioon saab juurde ka ressursse, nõunikke,» meenutas Sepper. See arutelu toimus 2008. aasta lõpus. Tänaseni ei ole aga voliniku juurde ühtegi lisakohta tekkinud ega eelarve suurenenud.

«Me üritame parimat. Loomulikult, minu seisukoht on, et voliniku institutsioon ei ole raha nappusel välja arendatud selliselt, nagu võiks olla,» märkis ta, meenutades, et esimene volinik astus ametisse juba 2005. aasta oktoobris. «Ressursid on väga napid, ülesandeid aga palju.»

Küsimusele, milline võiks voliniku kantselei olla, vastas Sepper: «Me võiks alustada sellest, mida seaduse vastuvõtmisel arutati – kui nõunikke tuleks juurde kolm pluss sekretär ehk kokku oleks kuus inimest koos volinikuga, oleks piisav.»

Täna «Inimõigused Eestis 2011» aruannet esitlenud inimõiguste keskuse juht Kari Käsper nimetas võrdse kohtlemise seadust Potjomkini külaks, sest see võeti vaid vastu, et vältida eurokomisjoni rikkumismenetlust, ent poliitilist tahet seda seadust ellu viia tema hinnangul ei ole. Seda näitab tema sõnul just see, et ülesandeid on volinikule pandud palju, ent raha ja ressurssi nende täitmiseks minimaalselt.

Ministeerium loodab järgmisele aastale

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et voliniku institutsioon kui selline on selgelt vajalik.

«2012. aasta eelarveläbirääkimiste käigus esitas sotsiaalministeerium taotluse voliniku kantselei eelarve suurendamiseks. Samuti kaasati volinik ametnike taseme eelarveläbirääkimistesse,» vahendas ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Diana Lorents. «Kahjuks ei osutunud voliniku ja tema kantselei eelarve suurendamine sel aastal võimalikuks.»

«2013. aasta eelarve esialgne taotlus on esitatud rahandusministeeriumile riigieelarve strateegia 2013-2016 raames, lisataotlus voliniku kantselei tegevuskulude suurendamiseks on selles 169 724 eurot. See sisaldab ka voliniku kantseleisse täiendavate töökohtade loomist. Lisataotluse rahuldamine on aga otseses seoses Eesti riigieelarve võimalustega,» lisas Lorents.

Ta lisas, et samal ajal püütakse leida voliniku töö toetamiseks ka otseselt riigieelarvest väljapoole jäävaid, välisrahastuse vahendeid. «Näiteks Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2009-2014 käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt rahastatakse nimetatud mehhanismist muu hulgas ka soolist võrdõiguslikkust ning töö ja pereelu tasakaalu käsitlevat programmi, mille mahuks on 2 miljonit eurot. Programm kinnitatakse loodetavasti 2012. aasta suvel ning kestab 2015. aasta lõpuni.»

Tagasi üles