Eesti saadik külastas ilma loata Venemaa suletud linna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Venemaa tuumaallveelaev Severodvinski laevatehases.

FOTO: ITAR-TASS / Scanpix

Moskvas resideeruv Eesti saadik Simmu Tiik külastas veebruari alguses koos kolleegidega Arhangelski oblastis, Valge mere äärset Severodvinski linna, mis on seal asuva allveelaevade tehase tõttu kuulutatud suletud linnaks.

Eestlased pälvisid kohaliku politsei tähelepanu, kui neid sõidutanud takso sõitis otse merekaldale, vahendab portaal tv29.ru. Sõidukis viibis kaks meest ja kaks naist ning reisijate dokumentide kontrollimisel selgus, et tegu oli Eesti saatkonna töötajatega. Kuna eestlastel polnud linna külastamiseks nõutavat eriluba, siis paluti neil linnast lahkuda.


Kohaliku telejaama Belamorkanal korrespondent uuris Eesti saadikult, miks nad väisavad n-ö laevade linna. Saadik selgitas ajakirjanikule, et hiljuti kodumaal käies oli seal 28 kraadi külma ja kuna ka Moskvas lubati 30-kraadist pakast, siis otsustati lahkuda pakaselisest Moskvast ning vaadata, kuidas kohalikud inimesed elavad ja mida pakub kohalik köök. «Siinsed -15 kraadi on isegi soe,» sõnas diplomaat.

Severodvinskis nõutava eriloa puudumist põhjendas saadik sellega, et nad ei teadnud, et sellist luba vaja on. Kohalik politseinik Pavel Kisseljov selgitas eestlastele, et linna ja 35 km raadiuses sellest on nõutav eriluba ning kuigi eestlased soovisid kohapeal ka tassi kohvi juua, soovitas ta neil kohe linnast lahkuda.

Välisministeeriumist öeldi, et Eesti suursaadik Venemaal viibis koos saatkonna töötajatega veebruaris nädalalõpul eraviisiliselt väljasõidul. Kohalik taksojuht viis nad mere äärde ja parkis takso veekogule lubatust lähemale ja kohalik politsei tuli sellele tähelepanu juhtima. Pärast dokumentide kontrollimist suursaadik ja saatkonna töötajad lahkusid.

Vikipeedia andmetel on Severodvinskis  tuumaallveelaevade tehas ja baas ning seal valmis ka uppunud tuumaallveelaev Kursk.

Kohaliku telekanali uudist eestlaste sekeldustest Venemaal saab vaadata sellelt lehelt.
 

Tagasi üles