Parkimisvõlglaste e-postiaadressid jäävad ametnike eest peitu
15. aprill 2012, 00:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus on hädas autoomanikele parkimistrahvi ehk viivistasu otsuse saatmisega e-postiaadressile, nagu nõuab uus liiklusseadus, ning soovitab majandusministeeriumil seadust veidi kohendada.
Liiklusseadus kohustab viivistasu otsuse koostama kolmes eksemplaris, millest üks jääb ametnikule, teine pannakse autoaknale ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul auto omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile.
Tartu linnavalitsus pöördus tänavu jaanuaris siseministeeriumi, liikluskindlustuse fondi ja maanteeameti poole, et nad võimaldaksid juurdepääsu registritele, kust autoomanike või –kasutajate e-posti aadresse saada. «Positiivse vastuse taotletud ligipääsu osas andis vaid siseministeerium,» nentis linnasekretär Jüri Mölder kirjas majandusministeeriumile.
Siseministeerium oli küll nõus andmeid andma, aga tõenäosus, et inimese e-postiaadress rahvastikuregistrisse on kantud, on väga väike. Maanteeamet teatas, et neil ei ole andmeid võimalik edastada tehnilistel põhjustel, sest sellist tehnilist teenust pole olemas ega ka plaanis sel aastal luua, käsitsi andmete väljastamine oleks aga liiga töömahukas. Samuti nentis amet, et vaid 6,7 protsendil liiklusregistrisse kantutest on teatatud ka e-posti aadress.
Liikluskindlustuse fond leidis, et nemad liikluskindlustuse registrist andmeid väljastada ei tohi, sest see oleks vastuolus isikuandmete kaitse seadusega.
«Tartu linnavalitsus on seisukohal, et liiklusseaduses sätestatu, mis puudutab elektronposti aadresse nimetatud registrites, on seadusesse sisse viidud kiirustades, loodavat kohustust analüüsimata ning selle rakendamise võimalikkust ning efektiivsust kontrollimata. Nimetatud regulatsioon ei kajasta vastava valdkonna tegelikku olukorda ning vajadusi ega ole lõppkokkuvõttes täidetav,» kirjutas Mölder.
«Tegemist on regulatsiooniga, mis seab parkimise korraldajale ebaproportsionaalselt suured kohustused eeldatava tulemusega võrreldes. /--/ Jääb arusaamatuks, millist eesmärki täidab parkimise korraldaja poolt elektronpostiaadresside kindlakstegemise ja kasutamise kohustuse kehtestamine, kui andmeid ei ole võimalik saada või andmete saamise tõenäosus teostatavate päringute hulgas on vähene.»
«Tartu linnal on esinenud vaidlusi juhtumitel, kus viivistasu otsuse kolmas eksemplar on saadetud omanikule või vastutavale kasutajale postiaadressil, kuid isik on selle järgselt viidanud omavalitsuse kohustusele kasutada selleks isiku poolset e-posti aadressi rahvastikuregistrist. Vastav teavitamine samas on seotud kindlate tähtaegadega (viie päeva jooksul). Toetame igati innovaatilisi e-lahendusi, kuid ka nende rakendamine ilma põhjalikult vastava valdkonna reaalsust tundmata ning rakendumisvõimalusi analüüsimata on lubamatu,» märkis Mölder.
Tartu linnavalitsus pakkus majandusministeeriumile saadetud kirjas välja lahendusena seadusepügal üle vaadata ja seda muuta. «Seadus ei tohi sisaldada sätteid, mille täitmise kohustus ei ole adressaadi poolt objektiivsetel põhjustel võimalik,» põhjendas ta.
Tartu ettepaneku järgi võiks seaduse sõnastust muuta ja kirjutada see nii: «kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale e-postiaadressile, mille on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik teatanud rahvastikuregistrile (füüsilise isiku korral) või äriregistrile (juriidilise isiku korral)».
Samuti soovitab Tartu linnavalitsus kaaluda füüsilise isiku puhul suunatud elektronpostiaadressi teenuse rakendamist ehk elektronposti aadressina riigi ja kodaniku vahelise ametliku suhtluskanali -
@eesti.ee kasutamist.
Ministeerium: jääb postiga saatmise võimalus
Majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda selgitas, et viivistasu kolmas eksemplar on omanikule saatmiseks, sest juhul, kui auto kojamehe vahele pandud viivistasuotsus juhtub «ära kaduma», on ainukeseks infoks omanikule või vastutavale kasutajale see kolmas eksemplar.
«Viivistasu maksja on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Sõiduki omanik või vastutav kasutaja ei pruugi alati ise parkida sõidukit ning hiljem võib tulla neile üllatusena kohtutäituri nõue. Oluline on, et omanik või vastutav kasutaja saaksid kolmanda eksemplari kätte. Elektronpost on inimestele paremini igalt poolt kättesaadav ka välismaalt,» põhjendas Ruuda.
«Kui isik ei ole registritele teatanud elektronposti aadressi, siis saadetakse kolmas eksemplar viivistasuotsusest postiga,» kinnitas Ruuda, et liiklusseadus seda ei piira ning kui ametnik autoomaniku e-postiaadressi ei leia, tuleb tal jätkuvalt otsus saata postiga, nagu seda tehti enne uue liiklusseaduse jõustumist.
Trahvinõuete sujuvamaks saatmiseks e-postiaadresside registrist tuvastamiseks mingi automaatse süsteemi loomist pidas Ruuda liigseks: «Kohalikud omavalitsused omavad ka hetkel ligipääsu liiklusregistrile ja rahvastikuregistrile ning äriregistrile. Seega oleks tegemist hetkel toimiva päringu vormi laiendamisega.»
«Tartu linnavalitsuse lahendus ei muuda oluliselt olemas olevat olukorda, pigem oleme seisukohal, et kohalik omavalitsus võiks ise otsustada, kas soovib postikuludelt kokku hoida ja saata viivistasu otsuse kolmas eksemplar elektronposti aadressile või jätkata traditsiooniliselt välja kujunenud süsteemi ning saata postiga. Kui isikul puudub e-postiaadress, siis jääb ainukese võimalusena postiga saatmine,» märkis Ruuda.