ANALÜÜS ⟩ Kliimaseadus on ümmargune, aga see pole halb

Kahe nädala jooksul pärast kllimaseaduseelnõu avalikustamist on see pihta saanud mõlemalt poolt. See on liiga üldine. Seletuskiri seevastu aga loobib miljardeid sinna ja tänna. Foto: Kollaaž: Postimees

Kliimakindla majanduse seadus, lihtsamalt kliimaseadus on kummaline tekst. Natuke nagu seadus, natuke nagu poliitiline deklaratsioon ja natuke nagu arengukava. Aga kummaline on ka kriitika selle suhtes.

Kahe nädala jooksul pärast seaduseelnõu avalikustamist on see pihta saanud mõlemalt poolt. Eesti Keskkonnaühenduste Koda sõnab, et seaduseelnõu ei aita kaasa kliimasoojenemise pidurdamisele. Kuid samamoodi on kriitiline ka töösturite poolt. Näiteks Viru Keemia Grupi juhataja Ahti Asmann on mitmes kohas öelnud, et kliimaseadus ei suuda ühildada CO₂ vähendamise ja majanduskasvu eesmärke.

Seda tüüpi kriitika aga ei mõista, mis on poliitiliselt üldse võimalik. On naiivne eeldada, et ühe seadusega on võimalik ära otsustada tehnoloogiline areng tulevikus, Eesti valitsuse finantsvõimalused (nii täna kui kümne aasta pärast) või ka tavaliste inimeste ja ettevõtete võimekus ning soov mingeid asju teha.