Tallinn laskis kolmele kalmistule paigaldada tahvlid oluliste kalmude plaaniga, kuid sinna kantud haudade valik tekitas linnarahvas küsimusi, sest sealt puuduvad näiteks Jaan Krossi ja Gunnar Grapsi kalmud. Ametniku sõnul ei suudetud otsustada, mille alusel kuulsuste kalme välja valida.
«Sel stendil on ainult 1/5 [pinnast - toim] ära kasutatud. Seal oleks võinud palju rikkalikumalt olla neid kalme, mida inimesed otsivad,» kirjeldas Leho Lõhmus Rahumäe kalmistu kaarti. Tema sõnul on kalmistuplaanile kantud ainult 70ndatel, 80ndatel kaitse alla võetud hauad, kuigi samal kalmistul puhkavad kirjanik Jaan Kross, näitleja Endel Pärn, lauljad Gunnar Graps, Kalmer Tennosaar, Tartu rahu delegatsiooni liige Julius Seljamaa.
«Rahumäele on maetud näiteks Wilhelmine Klementi ja Jaan Kreuks, ka nemad võiks [kaardile - toim] peale kanda, sest nad olid vähemalt ausad kommunistid, mitte ümbermoondunud kommunistid,» sõnas mees. Ta lisas, et ajalugu on ajalugu ning sellesse tuleks rahulikult suhtuda.
Mehe sõnul pidas ta sel teemal ka linnaametnikega kirjavahetust ning talle öeldi, et kunagi hiljem on kavas seda nimekirja täiendada ning samuti koostatakse nende haudade kohta veebis nimekiri.
«Mis on muidugi väga tore, aga keegi ei hakka ju läpiga mööda kalmistut haudu otsima. Eriti vanemad inimesed, kes põhiliselt kalmistul käivad,» tõdes ta.
Plaanidel on ainult riiklikud mälestised
Tallinna kultuuriväärtuste ameti peaspetsialisti Oliver Orro sõnul püstitati kalmistuplaanid Rahumäe, Siselinna ja Metsakalmistule.
«Seal ei ole muud valikukriteeriumi, kui see, et need on eraldi mälestisteks tunnistatud. Seetõttu ongi loetelu pealkiri «Ajaloomälestised», mitte näiteks olulised hauad või midagi sellist literatuursemat,» selgitas ta.
Uute haudade lisamine kultuurimälestiste nimekirja on Orro sõnul aga väga pikk ja keeruline protsess ning praegu on seda kaalutud vaid Lennart Meri haua suhtes.
«Muinsuskaitseameti seisukoht on praegu selles suhtes kahtlev, sest kas me üldse tunnistame täiendavalt ajaloomälestiseks uusi haudu kalmistutel, kui kalmistud on ka tervikuna kaitse all,» selgitas ta.
Mille alusel lahkunud kuulsuste seas valik teha?
Orro sõnul pole samas kusagil kirjas, et linna tellitud kalmistuplaanile tuleb kanda vaid mälestisteks tunnistatud kalme. Ta tunnistas, et teiste oluliste haude märkimine plaanile tuli kõne alla, aga sellest loobuti, kuna ei suudetud valikukriteeriumis kokku leppida.
«Lihtsalt see küsimus, kes peaks selles nimekirjas olema ja kes selle koostama, on niivõrd kriitiline ja keeruline, sest kõik mis puudutab kalmistut, surma ja surnuid, on iseenesest delikaatset lähenemist nõudev teema,» nentis Orro.
Tema sõnul on kõige keerulisem olukord Siselinna kalmistuga, mis puudutab kõige rohkem eri huvigruppe ning kus asub ka palju vaidlusi tekitanud kaitseväe kalmistu.
«Siin põrkuvad inimeste erinevad poliitilised ja ideoloogilised seisukohad,» tõdeb Orro.
Näiteks soovivad vene seltsid, et märgitaks ära ka Nõukogude ajal Eestis teeninud kõrgemaid sõjaväelasi. «Ühelt poolt on meie poole pöördunud Saksa poolel sõdinud veteranid, kes tahaksid ära märkida oluliste vabadusvõitlejate haudu. Vene kogukond on omalt poolt toonud välja, et nende jaoks on mõned neist isikutest täiesti vastuvõetamatud,» tõi ta näiteid.
Kas osa riigijuhte taas maha vaikida?
Metsakalmistul tekib tema sõnul aga küsimus, kuidas suhtuda Johannes Vares-Barbarusse ja teistesse Nõukogude Eesti aegsetesse juhtidesse, keda tänapäeval positiivselt ei hinnata.
«Kas me peaksime ära märkima ainult neid, kes on meie jaoks praeguse ajalooarusaama jaoks plussmärgiga suurkujud, või ka neid, keda peame pigem kummalisteks ja kahtlasteks tegelasteks, aga kes siiski oluliselt mõjutasid Eestimaa ja rahva saatust, võib-olla alati mitte positiivses suunas,» nentis ametnik.
Kalmistute veebikaart
Orro sõnul on kaalutud kergkonstruktsiooniga lisatahvlite paigaldamist kalmistutele või kalmistuplaanide trükkimist, kuhu oleks kantud olulisemad hauad. Samuti on tegeletud vastava IT-lahendusega.
«See muidugi ei asenda tahvlit või trükiseid, mida saaks kohapealt. Aga mingil määral siiski, et oleks kaardid, mida saaks välja trükkida,» sõnas ta ja lisas, et kõik seisab raha taga.
Ametniku sõnul kalmistuplaanidel ruumi on ja ilmselt juba järgmisel aastal mõni nimi sinna ka lisandub.
«Aga lihtsalt küsimus on selles, et siin on pikad nimekirjad, keda kõike tahetakse ära märkida, kindlasti need pikad nimekirjad sinna graniidi peale ei tule,» toonitas ta.