TÄISTUND ⟩ Türgis hambaid ravinud mees: see jama on läinud maksma 20 000 eurot!

Türgis tehtud töö. On näha, et kroon on jäänud liiga lühikeseks, mistõttu hambakael on paljastunud. Foto: «Täistund»

Hambaarstid hoiatavad, et eestlased, kes sõidavad Türki sooviga saada endale odavalt säravvalge naeratus, riskivad tulevikus hambutuks jäämisega.

Tuhanded inimesed Euroopast, nende seas ka sajad eestlased, loodavad saada endale Türgist nii-öelda Hollywoodi naeratuse. Meie hambaarstide hinnangul kaasneb sellega aga risk tekitada oma hammastele pöördumatut kahju, sest odavalt ravijad võivad teha ohtlikke vigu.

«Väga karm kogemus – olin nagu loomaarsti juures, värisesin üle keha valust,» meenutas Rasmus (nimi muudetud) oma hammaste mahaviilimist ühes Türgi hambaravikabinetis. Sarnaselt sadade eestlastega, sealhulgas mitmete kuulsustega, otsustas ta lasta katta oma alumised hambad Türgis säravvalgete kroonidega. «14 hamba eest küsiti 3200 eurot ja raha pidin kohe kliinikusse minnes ära maksma. Hambad lihviti maha, siis pidin viis päeva valutavate hambaköntidega ootama, kuni kroonid valmis saavad. Valu oli metsik.»

Viiendal päeval puhastati tal hambaköndid marli ja mingi vahendiga ära ja hakati kroone peale panema. «Kaks esimest krooni liimiti valesti, sest arst ajas vasaku ja parema poole sassi. Siis võeti tangid ja hakati neid välja kangutama, nii et lõualuu ragises. Hea, et mul üldse enda hambad veel suhu jäid,» rääkis mees.

Kuna kroonid olid väga ebamugavad ja valu jätkuvalt väljakannata-matu, pöördus Rasmus Eestisse naasnuna hambaarsti poole.

Kuna kroonid olid väga ebamugavad ja valu jätkuvalt väljakannatamatu, pöördus Rasmus Eestisse naastes hambaarsti poole, kellel palus kõik vastsed kroonid eemaldada ja uued asemele teha. «See jama on mulle maksma läinud 20 000 eurot,» mainis ta.

Hea hind peibutab Türki hambaid kroonima

Inimesi peibutab Türki lendama just seal pakutava hambaravi odav hind. 5000–7000 euro eest lubatakse kõigi hammaste kroonimist – ja seda koos lennupiletite ja nädalase puhkusega uhkes hotellis.

Hiljuti näitas ja kiitis telesaates oma uusi Türgis tehtud hambaid tšellist Silvia Ilves. Sealse arstiga jäi rahule ka Jane Ardoja, kes lasi kõik oma 32 hammast Türgis maha lihvida ning asendada lumivalgete kroonidega. Naise sõnul, kelle esihambad olid lapsepõlves saadud trauma tõttu tumedad, oleks Eestis tema hammaste kordategemine maksnud 28 000 eurot.

Olen veendunud, et mind raviti kvaliteetselt, aga arvan, et kui sa kliinikut hoolikalt ei vali, võidakse su hambad ka ära rikkuda.

Türgis uued hambad saanud Jane Ardoja

Ardoja valis Istanbulis välja kliiniku, pidas nõu oma Türgis elavate sõpradega ja sõitis kohale. «Raviplaan tuli 5300 eurot – see on ikka päris hea hind,» lausus naine. «Sain terve suu kroonid tegelikult sama raha eest, millega Eestis oleks korda tehtud esimesed neli hammast. Seda varianti, et teha kroonid ainult katkistele hammastele, ei pakutudki. Olen veendunud, et mind raviti kvaliteetselt, aga arvan, et kui sa kliinikut hoolikalt ei vali, võidakse su hambad ka ära rikkuda.»

Jane Ardoja hambad enne ... Foto: «Täistund»

...hambad lihvitult... Foto: «Täistund»

... ja pärast kroonide paigaldamist. Foto: «Täistund»

Jane Ardoja uute hammastega. Foto: «Täistund»

Osa hammastest sureb viie aasta jooksul

Kanal 2 uurivas saates «Täistund» hoiatasid hambaarstid, et kümne aasta pärast võib Türgis odavalt hambaravi saanutel Hollywoodi naeratus asenduda hambutu suuga. Briti arstid, kel pikaajalisem kogemus Türgis käinutega, väidavad koguni, et kuna hambad lihvitakse liiga väikeseks, sureb viiendik neist krooni all ära viie aasta jooksul. Paljud Briti arstid on keeldunud Türgis tehtud hambaid ümber ravimast.

Ka Eesti hambaarstid on juba pidanud aitama kümneid Türgis käinud patsiente. Doktor Meeme Mõttuse sõnul lihvitakse hambad liiga väikeseks, sest sel juhul on lihtsam ja kiirem kroone paigaldada ja tänu sellele saabki teha odavamalt. Mõttus ütles, et kindlasti tehakse Türgis ka väga kvaliteetset hambaravi, kuid sellisel juhul pole hinnaerinevus nii suur. Ta tõi välja muudki tüüpvead, mis korduvad Türgis hambaravil käinute puhul. «Hambumus on vale, pole korralikke hambavahesid ning halvasti paigaldatud kroonide alla pääsevad bakterid,» loetles doktor Mõttus. «Hambad on küll ilusad valged, täpselt nagu nätsupadjad, aga kui ühelgi neist ei istu kroon õigesti peal, siis viie või kümne aasta pärast polegi seal enam hammast, ta on happest läbi imbunud, nagu kallerdis. Seal ei ole siis enam midagi teha ja läheb jamaks.»

Mõttuse sõnul tekitatakse inimestele sotsiaalmeedias massilise võrkturundusega vajadus asja järele, mida neil tegelikult üldse tarvis ei ole. «Türki läheb peamiselt nii-öelda hüpnoosiseltskond, inimesed, kes tahavad neid valgeid hambaid. Nüüd on juba arsti moraali ja eetika küsimus, et kas ma võtan selle raha vastu ja teadlikult rikun inimese hambad ära – see jääb ju igavesti,» ütles ta.

Eestis on tervishoiuteenuste reklaamimine väga piiratud just selle tõttu, et see ei ahvatleks inimesi neile ebavajalikku ravi nõutama – näiteks rikkuma lumivalge naeratuse nimel oma terveid hambaid. See piirang ei kehti aga sotsiaalmeedias, kus kuulsused ja teised Türgis käinud reklaamivad oma kogemuslugude kaudu sealseid kliinikuid ja Eesti vahendusfirmasid, saades tasu iga Türki meelitatud uue kliendi eest. Mida rohkem kogemuslugusid, seda enam õitseb vahendajate äri.

Ka Ardoja sõnul on ta niiviisi teeninud. «See on minimaalne protsent, aga hea, kui meeles peetakse,» mainis ta.

Mõttuse sõnul saaks Eesti hambaravifirmad sellise tegevuse eest kohe menetluse kaela, aga inimesi Türki saatvaid vahendusfirmasid ei puutu keegi. «Kas need juriidilised kehad tegutsevad väljaspool Eesti õigussüsteemi? Meil on ju ametid, kes peaksid teostama järelevalvet,» lausus hambaarst.

Terviseameti teatel algatasid nad mai lõpus riikliku järelevalvemenetluse ettevõtte suhtes, mis tegeleb Türki iluteenuste vahendamisega. Menetlus algatati reklaamiseaduse rikkumise tõttu. Samuti hoiatab amet, et kolmandates riikides hammaste ravimisega kaasnevad riskid ja sageli lisakulu.

Hambaarst: see läheb palju kallimaks

Ardoja sõnul anti tema Türgis ravitud hammastele eluaegne garantii. «Aga nad ütlevad, et sa pead ise oma hammaste eest väga hästi hoolitsema, ja kui võimalik, siis kaks korda aastas kontrollis käima. Kontroll on Türgis tasuta,» ütles Ardoja. «Ma hoian oma kroone väga. Ei hammusta kunagi õuna otse, vaid viilutan enne ära, samuti ei näri ma pähkleid.»

Rasmuse puhul aga eluaegne garantii ei realiseerunud. «Olen nüüd palganud endale Türgis advokaadi ja maksnud talle 5600 eurot. Kui advokaat haiglaga ühendust võttis, siis kadus minu arsti pilt nende kodulehelt ja nad väidavad, et ma ei olegi nende juures käinud,» rääkis mees.

Mina soovitan enne sinna sõitmist teha oma pärishammastest vähemalt jäljendid, et arstidel oleks pärast, mille järgi hambumust taastada.

Hambaarst Meeme Mõttus

Hambaarst Mõttuse sõnul on Türgis rikutud hambad praegu väga päevakajaline probleem ka Lätis ja Leedus. «Hambaarstidel on tekkinud küsimus, kas me peaksime neid inimesi üldse ravima või oleks õigem saata nad kõik oma eluaegse garantiiga tagasi Türki. Inimesed ei kujuta ettegi, kui palju probleeme neil hakkab tulevikus tekkima. See Türgi raha tuleb edaspidi korrutada kolme või neljaga. Mina soovitan enne sinna sõitmist teha oma pärishammastest vähemalt jäljendid, et arstidel oleks pärast, mille järgi hambumust taastada.»

Tulekul selgemad reeglid

Kuidas suhtuda (sotsiaal)meedias ilmuvatesse kogemuslugudesse, mida jagavad mõjuisikud teenivad selle pealt, et saadavad uusi inimesi Türki kliinikutesse?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Kristina Jerjomina ütles, et 15 aastat tagasi kehtima hakanud reklaamiseaduse kohaselt on tervishoiuteenuse reklaam keelatud, ja nüüd on ministeerium võtnud ette sama seaduse muutmise, et käsitleda varasemast enam ka sotsiaalmeediat ning mõjuisikuid.

«Soovime, et seadusest tuleks selgemalt välja, et reeglid ja piirangud kehtivad ka mõjuisikute tehtavale reklaamile,» ütles Jerjomina. «Selgemaid reegleid on lihtsam täita ning nende täitmist lihtsam kontrollida. Reklaamist tuleb eristada üksikisiku isikliku arvamuse avaldamist teenuse kohta. See õigus on kaitstud põhiseadusega – igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.»