Kui pealinnas hirmutab vanemaid üleminek eesti õppekeelele, siis kaugemates piirkondades võideldakse hariduse kättesaadavuse nimel. Peipsimaa koolides pole eesti keel probleemiks. Vanemad tunnevad rohkem muret selle pärast, kas nende lapsed saavad gümnaasiumihariduse ja huvihariduse, sest regionaalarenguks pole raha riigil ega omavalitsusel.
Mustvee koolis, mis on kakskeelne, on praegu käsil mitte ainult eesti õppekeelele üleminek, vaid ka kahe kooli liitmine.
Riina Koolmeister juhtis enne ühinemist nii Mustvee põhikooli kui ka Peipsi gümnaasiumi. Nüüd on temast saanud selle haridusliku hübriidi direktor. Aga milline on selle kooli staatus: kas seda peetakse eestikeelseks või eesti õppekeelele üle minevaks?