ANALÜÜS ⟩ Koalitsioon otsustas võtta Vene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse

Koalitsioon jõudis Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmise suhtes kokkuleppele, halli passi omanike puhul on aga arusaamad erinevad. Illustratsioon: Postimees

• Sotsid tahavad sisse suruda hääletamisõiguse erandi halli passi omanikele.
• Reformierakond ja Eesti 200 seda ei poolda.
• Kui halli passi omanike osas konsensust ei leita, on lahendus tervikuna ohus.

Koalitsiooninõukogu otsustas emaspäeval, et valimisõigusega seoses tuleb minna põhiseaduse kiireloomulise muutmise teed.

Peaminister Kristen Michali (RE) sõnul antakse eelnõu kolmapäeval riigikogus üle. Kui see peaks vastu võetama, ei saa Venemaa kodanikud järgmisel sügisel enam kohalikel valimistel valida.

Tõsi, nagu Michal täpsustab, lähenetakse eelnõus positiivse nurga alt. See tähendab, et loetletakse, milliste riikide kodanikud saavad valida, mitte ei loetleta, kes ei saa valida. «Euroopa Liidu liikmesriigid, NATO liikmesriigid,» viitab Michal. Sisuliselt tähendab see aga seda, et kõik ülejäänud – ka Venemaa ja Valgevene kodanikud – enam kohalikel valimistel hääletada ei saa.

Hetkeseisuga on siiski veel üks suur aga. Nimelt hääletavad sotsiaaldemokraadid oma juhatuses selle teema üle alles teisipäeva pärastlõunal. Sotside juht Lauri Läänemets võis koalitsiooninõukogus oma hääle anda, aga see ei tähenda, et ka juhatus samamoodi arvab.

Mis saab halli passi omanikest?

Üheks potentsiaalseks komistuskiviks on halli passi omanikud. Mis neist saab? «Kokkulepe on Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmise osas. Halli passi omanike puhul kokkuleppele ei jõutud. Täna-homme käib täpsema sõnastuse lihvimine,» sõnab näiteks põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200).

Halli passi omanike puhul kokkuleppele ei jõutud. Täna-homme käib täpsema sõnastuse lihvimine.

Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras

«Kokkulepe jäi, et halli passi omanikele jääb hääleõigus alles. Teistmoodi sotside toetust ei tule,» ütleb aga Läänemets. See on otseses vastuolus Terrase öelduga. Eesti 200 juht Kristina Kallas toetab Terrase tõlgendust: «Koalitsioon ei leppinud halli passi omanike osas kokku.» Ehk tähenduses, nagu tehtaks neile erand.

Kokkulepe jäi, et halli passi omanikele jääb hääleõigus alles. Teistmoodi sotside toetust ei tule.

Sotside juht Lauri Läänemets

Puhta stsenaariumi korral annavad riigikogus esitatavale eelnõule allkirja koalitsioonisaadikud, aga peaminister Michal lisab, et toetust otsitakse laiapindselt ja nii oodatakse ka opositsioonierakondade saadikute allkirju. Eesmärk on kohe algusest peale minna võimalikult laia kandepinnaga. Puhas stsenaarium oleks siis variant, kus minnakse Reformierakonna ja Eesti 200 eelistatud teed ehk loetakse üles nende riikide kodanikud, kes saavad hääletada, ja ülejäänud (sh halli passi omanikud) ei saa.

Kui aga peaks minema nii, et sotsid kaevuvad sisse ja hakkavad nõudma, et põhiseadusse tuleks mingil kujul ka viide määramata kodakondsusega isikutele (hallipassilised), siis puhas stsenaarium enam ei kehti ja täpselt ei teagi, mis edasi saab. Poliitiliselt ei istuks see paljudele. Eesti 200 fraktsioon oleks sellele üsna üksmeelselt vastu. Vaevalt see ka paljudele reformierakondlastele meeldib. Sama kehtib erinevate opositsioonipoliitikute suhtes. Isamaa juht Urmas Reinsalu räägib, et nende erakonna vaade on paigas ja nende taha asi ei jää, aga tunnistab samas, et ta ei tea täpselt, milles valitsuskoalitsioon siis ikkagi kokku leppis («Olen ainult meedia vahendusel kursis»).

Lähema paari päeva jooksul peaks asi selgeks saama. Eelmise nädala koalitsiooninõukogus esitasid sotsiaaldemokraadid oma kompromissettepaneku. Kriitikute suu kaudu tembeldati see «meelsuskontrolli» eelnõuks, sotside endi eesmärk oli siiski see, et mitte otseselt hääleõigus Venemaa kodanikelt ära võtta, vaid tekitada registreerimiskohtusega lisabarjäär. Sotside ideed eilse seisuga veel täielikult prügikasti ei visatud. Ka sellega jätkatakse. Kristina Kallas möönis juba nädal tagasi, et üheks lahenduseks (koalitsiooni tervise mõttes) ongi see, et esialgu minnakse edasi mõlema eelnõu menetlusega. Mingis mõttes niimoodi juhtuski.

Läänemets esitas ka eilset koalitsiooninõukogu otsust kompromissi võtmes. Ühelt poolt otsustati, et Vene kodanikelt võetakse hääleõigus, ja samas jätkatakse ka sotside ideega. Kui lisada hallipassimeeste küsimus – mis Läänemetsa tõlgenduses on hoopis midagi muud kui teistel koalitsiooniparteidel – ning see, et sotsiaaldemokraatide juhatus koguneb hääletama alles homme õhtul, siis sajaprotsendiliselt lukus teema pole. Vähemalt osa koalitsioonipoliitikuid kahtlustab endiselt, et sotsiaaldemokraadid venitavad ja nende eesmärk on asi ikkagi umbe ajada.

Poliitilised võitjad ja kaotajad

Poliitilised võitjad ja kaotajad hakkavad samuti selgeks saama. Kui õnnestub minna seda lihtsat ja selget teed, on võitja Kristen Michal. Sai oma tahtmise. Maandas riski, et lahendust ei tule, ja niimoodi tekib opositsioonil (eelkõige Isamaal) pidev võimalus valitsust ja Reformierakond rünnata. Kui aga ikkagi ei õnnestu, asi jääb venima, topates halli passi omanike taga, peab Reformierakond uued käigud välja mõtlema.

Hetkel paistavad kaotajana sotsiaaldemokraadid. Nemad olid sellisel kujul põhiseaduse muutmise ja hääleõiguse ära võtmise vastu. Paar poliitikut isegi ütlevad Postimehega suheldes, et ärge seda sotside kaotust suureks mängige, sest nende juhatus hakkab hääletama alles teisipäeva õhtul ja ei maksa neile ennetavalt valu teha. Sest kes teab, kuidas see sotside juhatuses toimuvat hääletust mõjutab. Aga kui sotsid hääletavadki vastu ja vetostavad halli passi omanikelt hääleõiguse ära võtmise ning lõpuks kukub kogu eesmärk kokku, siis selliselgi juhul on raske näha, kuidas seda tulemust sotsiaaldemokraatide suhtes positiivselt käsitletaks.

Kaotaja on ka Keskerakond. Juba seetõttu, et kohalikel valimistel (Tallinnas, Narvas, mujal Ida-Virumaal) on Vene kodanikest valijad olnud arvestatav osa nende toetusbaasist. Kui nemad valimistel enam osaleda ei saa, vähendab see paratamatult Keskerakonna häältesaaki.

Loomulikult ei saa kogu teemat vaadata ainult poliittaktikalisest vaatenurgast, et milline partei kõige rohkem reitingupunkte juurde sai või kes täpselt mida kaotas. «Ühiskondlik ootus on väga suur ja meil on demokraatia,» sõnab Kristina Kallas, viidates, et tegu pole poliittaktikalise teemaga või põhimõttelise valikuga. Kõiki neid poolt- ja vastuargumente – julgeolekurisk, õigustatud ootus jne – on korduvalt lahti räägitud. Kõik, kel vähegi tahtmine poolt valida, on seda ka teinud.

Sõltumata poliitilisest lahendusest jätkub järgmised paar päeva ka tehniline töö – eelnõus tuleb erinevaid nüansse täpsustada. Näiteks seda, milliste riikide kodanikud saavad kohalikel valimistel hääletada. Euroopa Liidu ja NATO riigid on ilmselged, kuid hõlmata tahetakse ka Euroopa majandusruum ehk sisse tuua Norra ja Šveits. Samuti on soov sisse tuua mõned kolmandad riigid, kellega on sõlmitud või saab kiirkorras sõlmida kahepoolsed lepped. Nendeks võiks olla näiteks Jaapan, Iisrael, Lõuna-Korea, Austraalia, Ukraina.

PS. Loo ilmumise järel helistas Postimehele üks kõrge reformierakondlane ja selgitas, et prioriteet on ikkagi agressorriikide kodanikelt hääleõiguse ära võtmine, aga mitte halli passi omanikega tegelemine. See tähendab, et emotsioonid selles küsimuses olid koalitsiooninõukogus küll olemas, kuid pigem oli kokkuleppe ikkagi selles suunas (nagu sotsidki tõlgendasid), et ärme pane fookust halli passi omanike küsimusele.