/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/28/16512446t1hfb0c.jpg)
«Kes tahab rääkida rattateedest? Mina küll ei taha,» teatab reformierakondlasest Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere nõudlikult. Lisaks abilinnapeakohale on Pere ka üks võimalik Reformierakonna kandidaat järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna linnapeaks.
Just see – tulevased kohalikud valimised – on pannud käima Pere muutumise, olgu siis oma initsiatiivil või parteikaaslaste sõbralike soovituste taustal. «Eks talle on ka õla peale koputatud, et vaja on midagi muuta,» sõnab üks Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatuse liige. Pere ise eitab «õla peale koputamise» juttu, aga möönab et eks partei on suur ja lai ning inimestel erinevaid arvamusi.
Kohalikud valimised on 11 kuu pärast ja parteid, sealhulgas Reformierakond, on hakanud selleks ka vaikselt valmistuma. Plakatite kujundamise ja hüüdlausete väljamõtlemiseni on veel aega, aga üht-teist juba tehakse. Mõeldakse, kes võiksid olla uued inimesed, keda kandideerima kutsuda, mis võiks olla partei valimisprogrammis, missugune võiks olla erakonna kuvand valimistel, mida tahetakse rõhutada ja millest pigem mitte rääkida.
Kui Pere ees seisvat ülesannet suuremasse poliitilisse pilti panna, siis on olukord järgmine. Reformierakond on suur erakond, kes peab välja paistma, nagu oleks tegu (peaaegu) iga inimese erakonnaga. Reformierakond peab kõnetama nii seda tallinlast, kes sõidab autoga Piritalt tööle, kui ka pensionäri, kes tuleb Mustamäelt bussiga, hipsterit kastirattaga ja veel kümneid eri gruppe. Reformierakond ega ka võimalik linnapeakandidaat ei saa minna valimistele nišikuvandiga. «Me ei saa võidelda ainult Kalamaja ühe ruutkilomeetri pärast,» kasutab Pere ka ise kujundit selle kohta, millisesse nurka erakond ei tohi lasta ennast maalida.
Perel endal, arvestades tema tausta ja mis teemadega ta poliitikasse tuli, on külge kleepunud maine, et tema on poliitik, kes võitleb just seal, Kalamaja ühel ruutkilomeetril, kastiratta kasutajate õiguste eest.
Ja siit probleem, sest Perel endal, arvestades tema tausta ja mis teemadega ta poliitikasse tuli, on külge kleepunud maine, et tema on poliitik, kes võitleb just seal, Kalamaja ühel ruutkilomeetril, kastiratta kasutajate õiguste eest. Seda ei pea võtma otsese kriitikana Pere suhtes, näiteks üks reformierakondlasest riigikogu liige ütleb tema kohta tunnustavalt, et Perel on vähemalt energiat ja karismat, küll tuleks maha lihvida (eriti kui eesmärgiks on linnapea koht) mulje, nagu Pere muretseks ainult kitsaste teemade ja väikeste huvide pärast.
Muutus rõhuasetustes
Kes on jälginud Pere enda avalikke väljaütlemisi viimase paari kuu jooksul, on märganud ehk muutust tema rõhuasetustes ja stiilis. Ühes Delfile antud intervjuus tõrjus Pere kastirattalembust. «Ma vaevalt oskan vahetada rattakummi ja isegi ketti ei oska parandada.» Ka Postimehega suheldes viib Pere jutu igale poole mujale kui rattateed või moodne liikuvus. Üle korrates: «Mina rattateedest rääkida ei taha.» Pere tahab rääkida hoopis ettevõtlusest ja sellest, et Tallinn peab olema parim linn ettevõtjatele, parim koht õppimiseks, parim koht start-up'ide tegemiseks ja parim koht laste kasvatamiseks «Ma olen praegu kinnisvarakonverentsil, see on see, mis mind päriselt huvitab,» teatab Pere kui Postimees talle helistab.
Ma olen praegu kinnisvarakonverentsil, see on see, mis mind päriselt huvitab.
Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere
Abilinnapea ei hakka rattateid maha salgama, aga ütleb, et see kõik oli eelmise kampaania teema, nüüd mõtleb ta hoopis suuremalt. Isegi kui praegu pole täpselt teada, mis on Reformierakonna katussõnum järgmise sügise kohalike valimiste kampaanias, siis tõenäoliselt see liigub kuhugi ettevõtluse tähtsustamise suunas. Klapib ka sellega, kuidas Reformierakond ennast üleriigiliselt positsioneerib.
Ka Pere ise viitab märksa meelsamini igasugustele linnaruumi, kinnisvara, ehitamise ja ettevõtlusteemadele ja tõrjub kõike (kastirattad ja muud sellist), mis teda algselt kuulsaks tegid. Ja ühe uue suure teemana, mis tõenäoliselt valimistel mängu tuleb, tulevad ka viited valimisõiguse küsimusele. «Eestit vaenlaseks pidava režiimi alamad ei pea saama valida Tallinnale linnapead,» saadab Pere Postimehe ajakirjanikule viite ühele oma Facebooki postitusele.
Samuti on hakanud Pere üha valjemini rääkima Tallinnast kui kohast, kus oleks hea lapsi kasvatada. Tallinna võimukoalitsioon esitles paar päeva tagasi järgmise aasta linnaeelarvet ja linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) võttis selle kokku: õnnelike laste eelarve. Pere oli hakanud sarnast lähenemist rõhutama juba tükk aega varem, ilmselt teades, millised tulevad uue eelarve rõhuasetused. Jälle üks näide, kuidas «rattateede mehe» imagost välja tulla.
Taktikaline viga lumekoristuse teemal
Kui selle aasta alguses õnnestus lõpuks kukutada Keskerakonna pikaajaline võim Tallinnas (Perel endal oli selles tähtis roll), siis avalikkuse ja meedia fookus läks just kukutamise faktile endale. Mis tuleb pärast ja kuidas uue võimukoalitsiooni parteid hakkavad ennast kehtestama ja positsioneerima, jäi võrdlemisi lahtiseks. Ainult Isamaa tõi tollal sisse Vene kodanike valimisõiguse, millel pole küll Tallinna linnavalitsemise pädevustega seost, aga Eesti poliitika suuremas pildis oli Isamaalt loogiline käik, kuidas ennast teistest eristada.
Üks järjekordne reformierakondlasest riigikogu liige (ise kohaliku omavalitsuse taustaga) räägib, et poliitiliselt on lumekoristamine miiniväli.
Üks viga, mille Pere kevadise võimupöörde ajal küll tegi, oli see, et sidus iseennast väga tugevalt lumekoristamise teemaga. Abilinnapeana on see paratamatult tema valdkond, aga pole ise vaja teemat mängida suuremaks. Üks järjekordne reformierakondlasest riigikogu liige (ise kohaliku omavalitsuse taustaga) räägib, et poliitiliselt on lumekoristamine miiniväli. Mis ei tähenda, et seda ei saa teha paremini, küll aga tähendab, et ei jõua kunagi teha nii ideaalselt, et keegi ei kaebaks. Praktilise poliitika keelde tõlkides: tee parim, aga ära anna suuri lubadusi. Pere teine taktikaline viga lumekoristamisega seoses oli see, et läks tegema teise erakonna poliitikat. «Need olid tegelikult ju Isamaa lubadused (et Tallinn koristab ise kõnniteedelt lund – M. S.). Nüüd Isamaa itsitab pihku ja vaatab, kuidas Pere hakkama saab või ei saa,» räägib Reformierakonna juhatuse liige.
Postimehega vesteldes Pere möönab, ta on seda teinud ka avalikult, et lumekoristamise lubaduste väljamängimisel sai tehtud viga. Ootused said liiga suureks köetud, tunnistab ta. Samas ei pea ta seda ka hiiglaslikuks veaks. «Järgmiseks sügiseks, kui toimuvad valimised, on see meelest läinud,» arvab Pere.
Praegu pole veel teada, kes saab olema Reformierakonna linnapeakandidaat Tallinnas. Pere on erakonna Tallinna piirkonna juhatuse esimees, seega loogiline valik. Vaja oleks alles jätta tema energilisus ja karisma, aga selle peale ehitada suurele erakonnale sobiliku juhi imago. See tähendab tsentristlikumat ning laiemat vaadet, kesktee otsimist, midagi sellist, mis sobib suurtele ja erinevate huvidega valijahulkadele. Pere on hakanud selles suunas tööle.