Korea hariduse edulugu: tähelepanu eelkõige kehvematele õpilastele

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksam Lõuna-Korea koolis
Eksam Lõuna-Korea koolis Foto: SCANPIX

Rahvusvahelise PISA-testi tipus olevas Koreas tähtsustavad laste haridust kõik, ka kõige vaesemad pered, riik ise osutab edukate õppurite asemel aga tähelepanu eelkõige just mahajääjatele ja erivajadustega õpilastele.

Korea haridusministeeriumi esindaja Yukyung Ha tõi tänasel eduka haridussüsteemiga riikide kogemusi tutvustaval konverentsil esile, et riik tähtsustab eelkõige seda, et heade tulemusteni jõuavad lapsed, kes on pärit rasketest oludest.

«Isegi väga vaestest peredest Korea pered on väga huvitatud, et lapsed saaksid hea hariduse, see on perede prioriteet,» rõhutas Yukyung Ha. «Seetõttu on ka riik hariduspoliitikas suurendanud investeeringuid ja suunanud sinna palju inimressurssi, et parimat kvaliteeti saavutada.»

Viimases, 2009. aasta PISA-testis saavutasid Korea kooliõpilased maailma teise tulemuse, kogudes 539 punkti, mis on märkimisväärselt kõrgem OECD-riikide keskmisest (493).

Riigieelarvest toetatakse aktiivseid kooliväliseid tegevusi ja järeltunde, et parandada nende tulemusi, kes ei ole väga hea õppeedukusega.

Üha rohkem on Koreas hakatud andekate asemel osutama tähelepanu just vähem edasi jõudnutele. Riiklike hindamistestidega seab riik koole saavutuste edetabelitesse, mille tulemusel eristuvad need, kus on vähem edasijõudnud õpilasi ehk justkui kehvemad koolid. «Neid koole ei karistata, vaid neile eraldatakse spetsiaalselt välja töötatud indeksite alusel lisaraha ja tuge, et ka vähem arenenud õpilased paremini edasi jõuaksid,» rääkis Korea haridusministeeriumi esindaja.

Koolidele antakse nõu, kuidas muuta juhtimist, paigutada ümber õpilasi, et nad paremini edasi jõuaksid. «Uuringud näitavad, et kiiresti kasvab õpilaste protsent, kellel on hüperaktiivsus ja tähelepanuhäired. Neile on tõesti palju rohkem vaja tähelepanu ning nendega tegelemiseks on meil spetsiaalselt koolitatud õpetajad.»

Koreas on põhimõte, et laste eripärad ja vajadused toe järele tuleb avastada võimalikult vara, et neile läheneda pedagoogiliselt õigelt, et tõsta nende õpimotivatsiooni ja aidata toime tulla igapäevaeluga.

Tähelepanu osutatakse ka soolistele erisustele. «Näiteks loodusteadustes on just poiste saavutused kehvemad kui tüdrukutel. Seepärast on riigi toe ja nõustamise tulemusel kaasajastatud selle järgi õpikuid ja poiste-tüdrukute huvisid õppetegevuses paremini välja toodud,» rääkis Yukyung.

Ka lapsevanemate huvi tüdrukute haridust toetada on üha suurenenud, seetõttu arendas riik ka õppekavasid naistesõbralikumaks.

Õpetajaamet kõrgelt hinnas

Korea ühiskonnas väärtustatakse õpetajaametit väga kõrgelt, mida peegeldab näiteks ütlus: «Ära astu isegi õpetaja varju peale». Yukyung Ha sõnul on ka ametite populaarsuse edetabelis esikümne hulgas nimetatud kõik õpetajaametid - esimesel kohal on keskkooliõpetaja, viiendal algkooliõpetaja ning kümnendal lasteaiaõpetaja elukutse.

Väga populaarsed on ka kõikvõimalikud täiendusõppeprogrammid, mida naine põhjendas suure konkurentsiga vabadele kohtadele. «Ma ei taha üle lihtsustada, kuid meil väga konkurentsitihe õpetajate värbamine, paljud püüdlevad selle elukutse omandamise poole,» põhjendas ta hariduse edukust.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles