Kanada haridussüsteem sarnaneb Eesti omaga
21. aprill 2012, 23:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanada haridussüsteem on sarnane Eesti omaga, mida näitab ka väike erinevus PISA-testi tulemustes. Praeguse aja väljakutseteks on aasta-aastalt vähenevad tulemused lugemisoskuses ning seisak teistes tulemustes.
Viimase 20 aasta jooksul on Kanadas nähtav tendents, et lugemisoskus on tasapisi vähenemas. Kui 2000. aastal saavutasid Kanada õpilased PISA testis lugemisoskuses keskmiselt 534 punkti, siis 2009. aastal 524 punkti. «Statistiliselt ei anna see veel põhjust muretsemiseks, aga sellegipoolest peame selle muutuse luubi alla võtma,» märkis Kanada haridusministrite nõukogu esindaja Pierre Brochu. Eesmärgiks on võetud tase vähemalt säilitada.
Sarnaselt on murettekitav see, et viimasel ajal pole Kanada õpilased PISA-testides edusamme saavutanud. «Meie tase on seisma jäänud, aga paljud riigid lähevad meist mööda - seega on see tagasiminek,» tõdes ta. Suurenenud pole ka talendikad ja kõrge õppeedukusega laste arv, küll aga on kasvanud madalama õppeedukusega laste seas taseme parandajate hulk.
Teisalt on Kanada uhke selle üle, et on üks vähestest riikidest, kus immigrantide peredest laste ja põliselanike vahel testi tulemuste osas erinevusi pole. Brochu tõdes, et selle poolest on Kanada sarnane Eestiga.
Suuri lõhesid pole ka õpilaste tulemuste vahel sõltuvalt nende sotsiaalmajanduslikust taustast. «Kanada on tugeva majandusega riik, mistõttu saavutavad ka rasketest oludest tulevad õpilased häid tulemusi,» pidas Brochu põhjuseks.
«Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted on head. Õpetajatele küsimustikku pole, kuid õpilaste ankeedis on tagasiside õpetajatele väga positiivne,» oli kanadalane rahul.
«Õpetajaametit hinnatakse kõrgelt, palk on väärikas - ehkki see ei ole muidugi kõige kõrgepalgalisem töö. Väljakutseteks selles ametis on kindlasti eelarvelised piirangud ning tegelemine erivajadustega õpilastega - amet on raske, aga selle renomee ühiskonnas on hea. Vanemad vaatavad õpetajatele austusega, õpetajad ise on uhked oma töö üle, tahavad end arendada,» kirjeldas Brochu. «Ma arvan, et osaliselt on selle renomee taga hoolimine - õpetajad hoolivad õpilastest.»
«Eesti ja Kanada tulemused PISA-testis sarnased, keskmise summa vahe on 20 punkti. Kui täpsemalt vaadata, on meie haridussüsteemides näha palju enam sarnasusi kui erinevusi,» leidis Brochu. Sarnaselt Eestile on ka Kanada tuvastanud, et koolides õpetatava rõhuasetused on sarnased PISA-testidele.
Brochu märkis, et PISA-testide tulemused on riigile katalüsaatoriks, et ennetada probleeme ja muuta hariduspoliitika tõhusamaks. Selleks tõhustatakse hindamissüsteeme ja haridusprogramme.
Lisaks PISA testidele teeb Kanada õpilastele sarnaseid mõõtmisi ka üleriigiliselt, kuid kaks aastat varem ehk 13-aastastele. Seega on rahvusvaheline test hea võimalus vaadata, kuidas samad õpilased kahe aasta jooksul arenenud on.