:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2025/01/13/16593847t1h41a9.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise ütles esmaspäeval riigikogu põhiseaduskomisjoni avalikul istungil Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kohalikel valimistel valimisõigust piirava eelnõu arutelul, et kaalumist vääriks kehtiva põhiseaduse välja töötanud kunagise Põhiseaduse Assamblee liikme Liia Hänni (SDE) pakutud sõnastuse tekst.
«Nendest materjalidest, mis riigikogu veebilehel neljapäevase seisuga üleval olid, vääriks võib-olla kaalumist sõnastuse variant, mida pakkus Hänni. Tema pakutud tekst on oma sõnastuse poolest üsna samas stiilis põhiseaduse teiste sätetega, mis hääleõiguse piiramist käsitlevad, kas siis kinnipidamiskohas viibimise tõttu või muul alusel,» ütles Madise põhiseaduskomisjoni liikmete küsimustele vastates.
Õiguskantsler rõhutas, et valimisõiguse piiramise teed minnes tuleb arvestada sellega, et alati peab jääma riigikohtule võimalus seda piirangut analüüsida.
Hänni ettepanek
Hänni pakutud tekst on järgmine: «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. Riigi julgeoleku kaalutlusel võib seadusega piirata nende isikute osavõttu hääletamisest, kes ei ole Eesti kodanikud.»
Hänni märkis riigikogu põhiseaduskomisjonile esitatud arvamuses, et mittekodanike valimisõiguse üle käivas diskussioonis on ratsionaalse põhjendusena välja toodud nende hääleõiguse negatiivne mõju Eesti julgeolekule. Ta märkis, et kuna põhiseaduse paragrahv 11 keelab piirangutel moonutada õiguste ja vabaduste olemust, siis oleks valimisõiguse täielik tühistamine põhiseadusega vastuolus.
Ajutine piirang, koos konkreetse julgeolekuohu määratlemisega seaduses, võiks olla kohaldatav
Endine Põhiseaduse Assamblee ja riigikogu liige Liia Hänni
«Ajutine piirang, koos konkreetse julgeolekuohu määratlemisega seaduses, võiks olla kohaldatav. Seaduse menetlemine ja muutmine sõltuvalt poliitilisest olukorrast võimaldab kiireloomulist reageerimist muutuvale julgeolekuolukorrale, jättes põhiseaduse puutumata,» kirjutas Hänni.
Ta lisas oma arvamusele juurde märkuse, et ei pea ise põhiseaduse muutmist vajalikuks, aga kui see ette võetakse, siis on esitatud idee näiteks, kuidas küsimusele võiks läheneda.
Praegune tekst tooks probleeme
Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu tekst ütleb nii: «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad. Kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus.»
Madise hoiatas eilsel komisjon istungil, et kui loetleda põhiseaduses valimisõigusega seoses erinevaid riike, oleks see kahtlemata uuenduslik lähenemine, kuid sellega kaasneks kindlasti üksjagu probleeme.
Alati tasub mitu sammu ette kaaluda ja mõelda ka sellele, et sa ise ei pruugi tulevikus enam olla muudatuse toetajate ringis, aga võimalused mitte toetada võivad olla väikesed.
Õiguskantsler Ülle Madise
«Esimese lugemise läbinud eelnõu sõnastuse kohta ütlen ma seda, et võib-olla tasub seda tõesti edasi arendada. See edasiarendus ei peaks vast olema niisugune, et hääleõiguslike isikute ringi hakkab iga kord enne valimisi täiesti vaba käega määrama riigikogu. See võib tuua kaasa väga ootamatuid probleeme. Alati tasub mitu sammu ette kaaluda ja mõelda ka sellele, et sa ise ei pruugi tulevikus enam olla muudatuse toetajate ringis, aga võimalused mitte toetada võivad olla väikesed,» hoiatas õiguskantsler.
Madise rõhutas, et lisaks Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikele on Eestis valimisõigus ainult pikaajalist elamisluba omavatel elanikel. «Enne pikaajalise elamisloa andmist tehakse inimesele taustakontroll. Kui selline inimene paneb toime kuriteo, siis on olnud neid juhtumeid küll, kui talt võetakse pikaajaline elamisluba ja ta kaotab ühtlasi ka valimisõiguse kohalikel valimistel,» selgitas ta.
Madise rõhutas komisjonis korduvalt, et riigikogul on põhiseaduse järgi õigus põhiseadust muuta ja õiguskantsler austab seda õigust.