FOTOD ⟩ Kunstiakadeemia valis uueks rektoriks Hilkka Hiiopi

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) valis reedel uueks rektoriks Hilkka Hiiopi, kes seni töötas ülikoolis muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professorina.

Rektori valimistel osales 85 valimiskogu liiget. Hilkka Hiiop sai 52 häälega EKA rektoriks esimeses hääletusvoorus. Otsuse langetanud valimiskogu koosnes EKA nõukogu ja senati liikmetest, korralistest professoritest, osakonna juhtidest, üliõpilasesinduse liikmetest ja kunstiavalikkuse esindajatest.

Rektori valimiskomisjoni esimees Jüri Kermik ütles, et uus rektor on kunstiakadeemiat süvitsi tundev isik. «Kollektiivina ootame põnevusega, kuidas uus rektor juba kõrgseisus viibiva akadeemia uutesse kõrgustesse arendab,» märkis ta.

Hilkka Hiiop on EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan alates 2021. aastast. Hiiop on akadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Hiiopi kandidatuuri esitasid kunstikultuuri teaduskond ning EKA nõukogu liikmed.

Hiiopi viieaastane ametiaeg EKA rektorina algab 4. aprillil nõukogu ja senati ees ametivande andmisega.

Hiiopi vastaskandidaadina kandideeris rektoriks EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro.

Mida arvab uus rektor koostööst Iisraeli ülikoolidega?

Postimehe kultuuritoimetus küsis enne rektorivalimisi Hiiopilt kaks küsimust. Loe, mida ta vastas.

Kui teid peaks homme EKA uueks rektoriks valitama, siis milline on teie seisukoht koostöö jätkamise suhtes Iisraeli ülikoolide ja kultuuriasutustega?

Juba 1980. aastatest on vaba maailma (kuhu nüüd ka meie kuulume) ülikoolides sündinud palju äärmuslikult vasakpoolseid, neomarksistlikke ja maoistlikke liikumisi. Missuguseid poliitilisi liikumisi peaks akadeemiline vabadus tolereerima ja millise määrani?

Ühiskond peaks niisuguseid debatte laiemalt pidama, see pole ainult EKA küsimus. Me oleme alati koostööd teinud nii Iisraeli kui Palestiina ülikoolidega ja kui olukord normaliseerub, siis teeme seda ka tulevikus. Koostöö on alati kahepoolne, aga kas me tahame üldse oma tudengeid praegu sinna saata? Meil ei ole kummagi riigiga kehtivaid lepinguid ja ma arvan, et see on praegu ka mõistlik, sest tegemist on kriisikoldega ja EKA ei taha olla organisatsioon, mis tekitab neile võimaluse Erasmuse formaadis sinna minna.

Siin on kaks asja: üks asi on ülikoolide institutsionaalsed lepingud (sh see, mille EKA läinud aastal peatas) ja teine see, kui mõni professor siit või sealt õpetama tuleb, mis võib ka ilma institutsionaalsete lepinguteta toimuda. Selles ma probleemi ei näe ja tarku inimesi tuleb alati kaasata. Meil on mõtete ja arvamuste mitmekesisus lubatud ja seda debatti tuleb pidada akadeemiliselt intellektuaalsel moel.

EKA sattus selle debati puhkemise juures sütikuks, mis selle debati eelmisel aastal pori näkku loopival viisil avas. Eelmise aasta detsembrist saadik EKA ei tee aktiivset koostööd Iisraeli suunal, aga kui sealt tuleks inimesi, siis oleme valmis nendega koostööd tegema.

Need otsused, kellega ja kuidas koostööd teha, pole ainult EKA küsimus, seda tuleks arutada ka teiste ülikoolide, Eesti riigi ja ministeeriumidega. EKA ei pea selle küsimuses olema üksi.

Inimesed EKAs, kes Palestiina poolt sõna võtsid, pole mingisugune formaliseeritud grupp. Tegemist on paarikümnest inimesest koosneva aktiivgrupiga. Ikka räägitakse üldistavalt, et noored mõtlevad nii ja naa. Aga pole ju olemas homogeenset gruppi nimega «noored». Nii nende kui meie töötajate hulgas on väga palju erinevaid maailmavaateid: nii Palestiina, nii Iisraeli poole kalduvaid kui ka neid, kelle meelest ei peaks ülikool üldse niisuguste asjadega tegelema. Meie tahame olla platvorm, millel erinevad maailmavaated kohtuvad ja teineteist mõista püüavad.

Me ei tolereeri parteide reklaami. Me ei keela inimestel üheski suunas mõtlemist. Üks asi aga, kus me oleme nii riigi kui ühiskonnana väga selgel seisukohal, on Vene-Ukraina küsimus. Selle üle ei pea isegi diskuteerima. Aga kõik muu… Kuniks igasugune kommunism ja marksism seondub Venemaa toetamisega, siis sealt jookseb küll piir. See küll EKA uksest sisse ei mahu!