Arste peletab digilugu täitmast eelkõige see, et pole loodud patsiendi raviandmete sisestamise ühtseid standardeid, ütles perearstide seltsi juht Diana Ingerainen.
Ingerainen: digilugu kiratseb vähese koostöö tõttu
24. aprill 2012, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu põhimõtteliselt puuduvad arstkonnale juhendid, kuidas peaks dokumenti täitma nii, et patsient näeks seda korrektselt patsiendiportaalis ja arstid tervise infosüsteemis,» ütles Ingerainen, kelle sõnul on ta probleemile E-tervise sihtasutuse nõukogus korduvalt tähelepanu pööranud.
«Selliseid juhendeid arstile tegelikult ei ole tekkinud. Arstid on natuke tigedad ka, sest igaüks peab ise mõtlema, kuidas seda täita. Siis saad kuskilt ikka vastu päid ja jalgu, et see ei ole päris õige, mis sa teed. See ongi tekitanud teatava resistentsuse digiloo täitmise vastu,» põhjendas ta.
Piltlikult öeldes tähendab see seda, et iga ravijuhu puhul sisestab arst patsiendi info oma raviasutuse andmebaasi, mille formaadid, järjestused ja klassifikatsioonid on asutuseti erinevad. Lisaks täidetakse digiloo lahtrid sisuliselt vabatekstiga, sest ühtses terminoloogias pole kokku lepitud. See viib olukorrani, kus e-tervise kesksüsteemi saadetavad andmed on järgmisele arstile raskesti loetavad, sest puudub süsteemsus.
«Niikaua, kui me klassifikatsioonisüsteemides kokku ei lepi, võib meil tekkida terve hunnik dokumente, aga kvaliteet ei tõuse,» leidis Ingerainen.
Praegu on takistuseks ka kohmakas süsteem ja suur ajakulu, sest iga saadetav dokument tuleb arstil digiallkirjastada. Tõsi, 2013. aastast olukord paraneb, sest allkirju hakkab andma kesksüsteem ise.
Ebakõlasid andmete edastamisel olnuks vähem, kui koos e-tervise süsteemi rakendamisega oleks raviasutustele hangitud ka ühtsed andmeedastussüsteemid. «Oleks muidugi võinud, aga riik ei võtnud seda juhtpositsiooni. Mina arstina pean selle olukorra kuidagi lahendama,» kirjeldas Ingerainen.
Tema sõnul on tekkinud olukorra põhjuseks tõenäoliselt vähene koostöö arstkonna ja E-tervise sihtasutuse vahel. Kui ühtses käitumises kokku leppida, saaksid kõik digiloo vajalikkusest aru. See aitaks raviasutustel oluliselt säästa pabersaatekirjade kuludelt ja annaks patsiendile kontrolli oma terviseandmete üle. Ingerainen on veendunud, et patsiendi raviandmete saatmine digilukku on arsti vastutus, ja sellest kõrvalehoidjad ei tee oma tööd täies mahus.
«Me (arstid – toim.) läheme teise aega, peame oma tegevuse patsientidele arusaadavaks tegema. Digilugu läheb tõeliselt tööle siis, kui patsient hakkab aru saama, et tema ongi oma andmete omanik, mitte mingi raviasutus ega arst,» sõnas Ingerainen.