/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2014/04/24/2983202t1h101d.jpg)
- Piiskop Daniel: MPEÕK on autonoomne ja patriarh võtab meie otsused vaid teadmiseks.
- Evestus: meie esindatavate pädevuses ei ole patriarh Kirilli hereetikuks kuulutamine.
- Siseministeerium: vaieldamatult on patriarhil võimalus mõjutada siinse kiriku kaadripoliitikat.
Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus osalesid nii siseministeeriumi kui Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) esindajad, läks arutelu korraks ka emotsionaalseks ja tuliseks.
«Ma täpsustan, et võtan sõna nii kloostri kui kiriku esindajana,» rõhutas vandeadvokaat Steven Hristo Evestus, tänades riigikogu õiguskomisjoni esimeest, kes võttis vastu Pühtitsa kloostri nunnade palvekirja. «Võib öelda nii, et päästis riigikogu au, sest see oli mõeldud tegelikult riigikogu esimehele. Aga ma loodan, et need sõnumid jõuavad edasi õiguskomisjoni ja selle liikmetele,» püüdis Evestus kinnistada narratiivi, et kloostri delegatsiooni ei koheldud piisava väärikusega, ehkki riigikogu kantselei oli selgelt teada andnud, et esmaspäeval Lauri Hussaril (Eesti 200) nende vastuvõtuks aega pole.
«Me oleme vastu sellele eelnõule ja leiame, et see ei ole millegagi põhjendatud,» jätkas Evestus. «Mida MPEÕK ja klooster on tänase seisuga valesti teinud ning mida on neile ette heita? Neile heidetakse ette võõrriigis tegutseva patriarhi sõnu. Neil ei ole tuvastatud ühtegi rikkumist. Juba aasta jooksul on nad Eesti rahvale tõendanud oma süütust ehk nad on kinnitanud oma meelsust Eesti Vabariigi seadusesse ja ollakse truud Eesti põhiseaduse korrale. Ühtegi vastupidist väidet ei ole esitatud,» rääkis Evestus.
Ta rõhutas, et arutatakse inimeste ja organisatsioonide tuleviku üle, keda ei ole kordagi süüdi mõistetud ega karistatud millegi eest. «Me lihtsalt loome seost välisriigis tegutsevate inimestega. Me põhimõtteliselt nõuame kollektiivset vastutust,» rõhutas Evestus.
/nginx/o/2025/02/18/16665442t1h1b98.jpg)
Evestus küsis, kas on tehtud võrdlevaid analüüse Ukraina või mõne muu riigiga. «Riigi soov on sekkuda kiriku ja kloostri kanoonilistesse sidemetesse ja seda olukorras, kus kirik ega klooster ei ole võtnud täitmiseks ühtegi riigivaenulikku juhist ega ülesannet,» märkis Evestus.
Vandeadvokaat Artur Knjazev lisas, et meediast on kuulda, et kirik ja klooster saaks patriarh Kirilli kuulutada hereetikuks (usulise väärõpetuse levitaja), lahkuda vene õigeusu kirikust ja minna Konstantinoopoli patriarhi juurde. «Jäetakse mainimata, et Konstantinoopoli patriarhaat ise tunnustab vene õigeusu kirikut ega ole hereesiat patriarh Kirilli vastu välja kuulutanud,» lausus Knjazev.
«Need väited, kus öeldakse, et kiriku sulgemist ei tule ja klooster jääb püsima, ei ole ausad. Selle eelnõu mõju on selles, et vene õigeusklikel keelatakse Eestis tegutsemine ära,» rääkis Knjazev. «Nad ei ole mitte midagi valesti teinud. Nad on taasiseseisvumise ajast tegutsenud aastakümneid siin legaalselt ega ole eksinud. Nüüd me võtame nende põhiõigused ja vabadused ära,» rääkis Knjazev. «Miks me paneme kohalikud vene õigeusklikud vastutama selle eest, mis toimub Venemaal? Kuidas see seos on põhjendatud? Kas tõesti seepärast, et nad on usuliselt seotud Venemaal asuva õigeusukirikuga? Mitmekesine demokraatlik vaba ühiskond on meie põhiseaduse alussammas, usuvabadus on selle nurgakiviks. See ei ole enam vabariik, mis ütleb, mida uskuda ja mõelda,» rääkis Knjazev.
Õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi (SDE) uuris komisjoni istungil, et kui kirik ei ole täitnud ühtegi riigivaenulikku ülesannet, siis kas nad on neid saanud?
/nginx/o/2025/02/18/16665445t1h4a68.jpg)
Evestus täpsustas: «Minu viide oli sellele, et ei ole tuvastatud, et patriarh oleks esitanud mingeid käske, mida oleks asutud täitma Eesti julgeoleku õõnestamiseks. Sellist asjaolu ei ole keegi ette heitnud neile.»
Piiskop Daniel ütles, et nende kiriku jaoks on kõige kõrgemaks kirikukogu ja sinna kuulub umbes 100 inimest. Kirikukogu protokoll on see, mis jõuab patriarhi lauale ning kuna MPEÕK on autonoomne, on see talle lihtsalt infokandjaks, et millised otsused sünnivad ja millest MPEÕK räägib.
Kirikukogu valib ka eestseisja ja hiljuti valiti metropoliidiks Eugeni. Selle valiku patriarh kanooniliselt kinnitab. «Kirikukogu saab kokku kord aastas ja see protokoll jõuab ta lauale. Metropoliidi valimine on kord tema elu jooksul. See on konkreetne side, mis praegu toimub, kuid öelda, et patriarh juhib kirikut, see on ilmne liialdus,» rääkis piiskop Daniel.
Knjazev rõhutas, et põhikirjas on neil kirjas see, et nad peavad järgima Eesti Vabariigi põhiseadust. «Klooster läheb selle eelnõu alusel kinni, sest nunnad ei saa lahti öelda oma usulistest põhitõdedest ning muuta põhikirja riigi sunnil,» lisas Knjazev.
Kas klooster ja kirik on Ukraina sõja hukka mõistnud?
«Meil on tulnud teemaks patriarh Kirill ja Ukraina sõda ning nendega kaasnevad koledused. Meie ega ka meie esindajad ei ole tulnud vähendama, kuid meie esindatavate pädevuses ei ole patriarh Kirilli hereetikuks kuulutamine. Seetõttu ei ole neil rohkem võimalik, kui avaldada oma meelsust sõja üle, patriarh Kirilli sõnade üle, ja distantseerida ennast sellest,» vastas Evestus.
Piiskop Daniel lausus, et nad on teinud mitmeid avaldusi. Koos Eesti kirikutega tehti avaldus, ning ta rõhutas, et oma seisukohti pole muudetud.
Evestus märkis, et klooster on teinud erinevaid kirju ja avaldusi. Ta soovitas tutvuda palvekirjaga, mis riigikokku toodi. «Nad on avaldanud üsna julgelt oma seisukohta, et patriarh Kirilliga nende seisukohad kokku ei lange ja nemad seda sõda ei toeta,» rõhutas Evestus.
Siseministeeriumi esindaja Erik Salumäe rääkis komisjonile, et hierarhilise kiriku struktuuris on vaimuliku juhi mõju keeruline hinnata, sest kas ta teeb seda patriarhina või eraisikuna. «Kui ei ole sidet Kirilliga, siis ei tunne tavaline liige selle sõnumiga seost. Teine on aga administratiivsed sidemed – vaieldamatult on patriarhil võimalus mõjutada siinse kiriku kaadripoliitikat ja ka kinnitada otsuseid. Need ei ole lihtsalt infoks saadetud. On väga selge punkt, et enne patriarhi kinnitust ei saadeta neid siinsetele kogudustele välja. Väga selgelt on patriarhil võimalus mõjutada siinset kirikuelu ja koguduste tegevust,» kirjeldas Salumäe.
Kas see jõuab selleni, et klooster ja MPEÕK tuleb sundlõpetada?
Salumäe meenutas 1990ndaid, kui tuli uus kirikute ja koguduste seadus. «Siis Moskva vene õigeusu kirik ja klooster olid aastaid registreerimata, mõni võib öelda, et nad olid siis illegaalsed. Riigil oli pikka meelt. Ja loomulikult on olnud ka viimaste aastate jooksul. Hirmutamine sundlõpetamisega ei ole põhjendatud,» selgitas Salumäe.
Vilja Toomast (RE) küsis advokaatidelt, et miks nad nii kindlalt väidavad, et põhikirja ei anna muuta. «Putin ja patriarh Kirill istuvad ühel pool lauda ning jagavad samu käske ja korraldusi. Kas ei ole tekkinud sellist tunnet kogudustel, et see, mis Venemaal toimub, ei lähe kokku ühegi inimliku vaatega? Miks te ei kuuluta teda hereetikuks?» küsis Toomast.
«Hereetik on küllaltki spetsiifiline termin. Ja see, et inimene eksib käskude (10 käsku –toim) vastu, siis see ei ole hereesia. Kuidas me suhtume patriarh Kirilli sõnadesse? Jah, me ei nõustu nendega. Aga patriarhid tulevad ja lähevad, kirik jääb,» rääkis piiskop Daniel.
«Eesti ei jää alles, kui me nii jätame ja midagi me ei tee!» torkas Vilja Toomast vahele.
«Patriarhid tulevad ja lähevad!» jätkas Daniel. «Millalgi tuleb see hetk, kui valitakse uus. Kui see patriarh on meile meelepärane, siis kas me hakkamegi nõnda kirikuid vahetama?» päris piiskop Daniel.