Eesti ja Soome alade halduskoostöö võib ulatuda ajaloos kaugemale, kui me söandame mõelda. Põhjamaade kohalikule omavalitsusele pandi õiguslik alus Rootsi kuninga Magnus II Erikssoni valitsemisajal 1319–1364. Kuninga võim ulatus tollal Gröönimaast ja Islandist kuni Laadoga ja Äänisjärveni välja. Oluline oli võimu kindlustamine rannikutel, et kaubateedel liiklevate laevade meeskonnad leiaksid häda korral omakeelset abi rannaküladest. Sellega on seotud rannarootslaste elama asumine Soome lahe randadele ja saartele.