Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vähendati kaitse-kulusid protsentuaalselt enim võrreldes teiste eluvaldkondade kärbetega.
Aaviksoo: kaitsekulusid ohverdati enim
13. veebruar 2009, 17:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selline otsus on vastuvõetav, arvestades rasket eelarveolukorda, ent sellisel vähendamisel on ka reaalsed tagajärjed meie rahvuslikule julgeolekule. Usun, et see tagasilöök on siiski ajutine,» ütles Aaviksoo pressiesindaja vahendusel.
Valitsusliidu programmis oli seatud eesmärgiks viia 2010. aastaks kaitse-eelarve kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist.
Aaviksoo sõnul tuleb nüüd kokku leppida uus ajagraafik kaitsekulude viimiseks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
«Minu arusaam on, et põhimõtteliselt toetavad NATO-suunalist kaitsepoliitikat ja sellega seotud lubadusi endiselt kõik viimase kümne aasta jooksul valitsusvastutust kandnud erakonnad,» sõnas kaitseminister.
Eesti julgeoleku kindlustamiseks kinnitas valitsus kolme nädala eest Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018, mis näeb ette kriitiliste sõjaliste võimete arendamise ning lähtub eeldusest, et kaitsekulud tõusevad kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist.
«Ühiskond peab aru saama, et lühiajaliselt ei tekita kaitsekulude vähendamine ületamatuid probleeme, kuid pika-ajaliselt on kaitse-eelarve stabiilsus hädavajalik Eesti rahva julgeoleku kindlustamiseks,» väitis kaitseminister Aaviksoo.