Autokooli Autosõit juhatuse liige Indrek Madar rääkis, et maanteedel piirkiiruse tõstmine liiklejatele väga suurt ajavõitu ei annaks, kuid suurema kiirusega muutuvad märksa tõsisemaks liiklusõnnetuste tagajärjed.
Autokooli juht: piirkiiruse tõstmine väga suurt ajavõitu ei anna
26. aprill 2012, 14:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluskomisjon otsustas toetada maanteeameti ettepanekut liiklusohutuse tagamiseks mitte tõsta kaharajalistel teedel suveperioodiks kiirust 100 km/h.
«Kui muidu võivad veokid nendel teelõikudel liikuda 90 km/h ja teised sajaga, siis see tekitaks olukorra, kus nendest on vaja mööda sõita,» tõi ta Madar näite, kuidas piirkiiruse tõstmine liiklust mõjutab. «Samas, kui sõita 90 või 100 km/h, siis kümne kilomeetrise lõigu peale oleks aeglasemalt sõites ajakadu vaid 40 sekundit, kilomeetri peale neli sekundit.»
Madari sõnul tõstetakse kiirust selleks, et kiiremini kohale jõuda, aga kui ka tervel Tallinna-Tartu maanteel saaks piirkiiruse tõsta 100 km/h, mida tegelikult teha ei saa, oleks tema sõnul ajavõit ligi 6,5 minutit.
«Kui kiirus läheb suuremaks, siis lähevad suuremaks ka liiklusõnnetuste tagajärjed, aga ega me väga suurt ajavõitu kiiruse tõstmisega ei saa,» sõnas ta. «Selle saamata ajavõiduga ei jää meil tegelikult elus midagi tegemata. Pigem on see inimeste mõttemaailmas kinni.»
Madar arutles, et kui võibolla autod ja teed isegi võimaldaksid kiiremat sõitu lubada, siis meie liiklusolukord on selline nagu ta on ja seda üritatakse iga hinna eest elemtentaarsetesse raamidesse panna.
«Ma ei oska konkreetselt öelda, kas see on hea või halb,» jäi Madar kahevahele. «Kas õnnetuste taga on suur kiirus või mingi muu põhjus? Sellega, kui me võtame kiiruse alla kõigil liiklejatel, ei väldi me noorte juhtidega seotud õnnetusi.»