Kõhulahtisus ja kõik see, mida kiiresti vaja läheb

Foto: Smecta

Kõhulahtisus algab tavaliselt järsku, siis tuleb kiiresti tualetti joosta ja pärast seda koduapteegist ravimeid otsida. Enamikel juhtudel möödub kõhulahtisus õnneks kiiresti.

Selles loos huvitab meid kaks asja – mis kõhulahtisuse põhjustas ja kuidas seda ravida?

Kõhulahtisus ei ole see kõige suurem sekeldus

Olgugi et tavaliselt tajume kõhulahtisust väga ebameeldivana, peaksime sellele hoopis tänulik olema. Kõhulahtisus ehk vedela rooja eritamine üle kahe korra päevas on keha kaitsereaktsioon: organism püüab soolestikku kiirendatud korras mikroobidest, toksiinidest ja seedimata söögist vabastada. Sõime ilmselt midagi kahjulikku, mis võib põhjustada rohkem probleeme kui kõhulahtisus ning seepärast otsustab organism selle kiirelt väljutada.

Kõhulahtisusega võivad kaasneda koolikutega sarnanevad kõhuvalud, suurenenud kehatemperatuur, iiveldus ja oksendamine.

Äge kõhulahtisus algab tavaliselt järsku, kestab mõned päevad ja võib mööduda ilma spetsiaalse ravita. Seda põhjustavad kõige sagedamini toitumisvead, viirused, bakterid, seened ja parasiidid.

Krooniline kõhulahtisus kestab üle kahe nädala ja on korduv, selle põhjused on erinevad. Põhjustajateks võivad olla peen- ja jämesoole kroonilised põletikulised haigused, toiduallergiad või -talumatus, ärritunud soole sündroom, parasiitide ja seente põhjustatud nakkused, mao või sapipõie operatsioonide järgsed seedehäired jne.

Mis võib kõhulahtisust põhjustada?

1. Nakkused ja parasiidid. Arvatakse, et viirused põhjustavad umbes poole kõigist täiskasvanutel esinevatest kõhulahtisusjuhtudest. Lastel esineb viiruslikku kõhulahtisust veelgi sagedamini.

Ägeda nakkusliku kõhulahtisuse põhjustajateks on tavaliselt rota-, entero- või noroviirused – tegemist on nn mustade käte viirusega. See levib siis, kui pärast tualeti kasutamist on inimese isiklik hügieen puudulik (käed jäetakse pesemata). Seetõttu levivad need viirusnakkused tavaliselt töö juures, lasteaedades jm.

2. Toidumürgitus. Teiseks kõige sagedasemaks ägeda nakkusliku kõhulahtisuse põhjuseks on toidumürgitus. Tavaliselt on haigustekitajateks bakterid – stafülokokid, kolibakterid, salmonellad jne.

Riknenud või valesti säilitatud tootes mikroobitoksiinid paljunevad ja kõhulahtisus võib alata toote tarbimisest juba mõne tunni möödudes.

Kõige ohtlikumad tooted on näiteks vahukoorega koogid, piimatooted ja liha. Mürgistuse võib saada ka seentest, alkoholist ja ravimitest.

3. Toiduga või toitumises tehtavad vead. Kiudainerikaste toitude suurem tarbimine toob sageli kaasa vedelama väljaheite.

Näiteks suvel sööme rohkem värskeid marju, puu- ja köögivilju. Kui keha ei ole harjunud nii palju kiudaineid lagundama, viiakse toit organismist jõulisemalt välja. Muudel juhtudel võib kõhulahtisust põhjustada ka pesemata või keemiliselt töödeldud puuviljade tarbimine.

Vedel väljaheide võib tekkida ka konkreetsete toiduainete (näiteks maiustuste) allergilise reaktsiooni või toidutalumatuse (laktoos, gluteen) tagajärjel.

4. Reisijate kõhulahtisus. Soojadesse riikidesse (Aasiasse, Aafrikasse, Ladina-Ameerikasse) reisivad eurooplased kogevad sageli seedehäireid ja kõhulahtisust, mis seonduvad ebatavaliste toitude söömise ja madalamate kohalike hügieenistandarditega.

Eksootilistes riikides kohalikku vett ja toitu tarbides muutub organism (mis ei ole sellega harjunud) viirustele ja bakteritele vastuvõtlikumaks. Kõige sagedamini võib kõhulahtisus alata paar päeva pärast sihtkohta jõudmist, mõnikord ka hiljem või isegi alles koju naastes.

5. Psühhosomaatilised põhjused. Osadel inimestel võib enne eksamit, lendu, esinemist või muud stressirohket olukorda tekkida kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Liigse stressi, närvilisuse ja hirmu korral suurenevad veres stressihormoonid adrenaliin ja kortisool, mis stimuleerivad seedetrakti tegevust. Seejärel peensoole vedelikueritus suureneb, aga jämesool ei suuda seda kõike ära imada, mis toob kaasa vedelama ja sagedasema väljaheite.

6. Teistest haigustest tingitud sekundaarne kõhulahtisus. Vedel väljaheide võib tekkida päikesepiste ja kuumarabanduse tõttu ning samuti antibiootikumide intensiivse kasutamise korral. Antibiootikumidest tulenevate tüsistuste oht suureneb, kui neid tuleb võtta kaua või kui tuleb kasutada nn laia toimespektriga antibiootikume, mis mõjutavad paljusid mikroobe.

Samuti suureneb see nõrgendatud seisundis ning raskete või krooniliste haigustega inimestel.

7. Mõne tõsise haiguse sümptom. Kõhulahtisus kestab üle kolme päeva, esineb suurenenud kehatemperatuur, tugev kõhuvalu, südameprobleemid, nõrkus ja krambid, verine väljaheide – need sümptomid osutavad tavaliselt sellele, et inimesel on mõne seedeorgani haigus ja tuleb pöörduda arsti poole.

Kõhulahtisust võib täheldada selliste tõsiste haiguste puhul nagu ärritunud soole sündroom, haavandiline koliit, malabsorptsioonisündroom (toidu puudulik imendumine soolest), kõhunäärme ensüümide puudulikkus jne.

Sooletrakti vapustus

Äge kõhulahtisus (eriti, kui see kestab mitu päeva) on kogu soolestikule tohutu vapustus. Lisaks mõjutab see tervist ja immuunsust ka üldiselt.

Kõhulahtisuse poolt organismile põhjustatavad peamised probleemid on järgmised:

* vee ja toitainete kadu – keha võib kiiresti dehüdreeruda, seda eriti juhul, kui kõhulahtisus kestab üle ühe päeva või kui sellega kaasneb oksendamine.

Organismi kudede liigne veekadu, mis on sageli seotud naatriumi, kaaliumi, kloriidi ja teiste elektrolüütide tasakaaluhäiretega, ohustab tõsiselt nii tervist kui ka isegi elu. Kuna kõhulahtisus häirib normaalset seedimist, ei saa organism toidust kõiki vajalikke toitaineid kätte ning võib tekkida vitamiinide ja mineraalainete puudus;

* soolestiku mikrobioomi tasakaalu häirumine – kõhulahtisus (eriti nakkuslik) loputab soolestikust paljud head bakterid välja, mis on seedimise, immuunsuse ja organismi üldise tervise puhul olulised. Miljarditest bakteritest koosneva soolestiku mikrobioomi tasakaal häirub ja see raskendab organismi tervenemist;

* immuunsüsteemi nõrgenemine – kuna umbes 70 protsenti immuunsüsteemist asub just soolestikus, kahjustavad selle floora ebasoodsad muutused kogu organismi kaitsevõimet, nt see võib põhjustada korduvat haigestumist.

Miks võtta diosmektiidi?

Isegi tavalisse kõhulahtisusse tuleb suhtuda vastutustundlikult, st organismil tuleb aidata see üle elada. Mida ette võtta?

Esiteks tuleb juua palju vett ning vajaduse korral kasutada suukaudseid rehüdratatsioonilahuseid ning hüdratatsioonil silm peal hoida; teiseks kasutada kõhulahtisuse vastast toodet; kolmandaks tuleb üle minna väikestele, sagedastele ja kergetele söögikordadele.

Diosmektiid on toimeaine, mida kasutatakse kõhulahtisuse sümptomite raviks. Tegemist on suukaudu võetava mineraalsaviga, mis on apteekides saadaval erinevate kaubamärkide all.

Erinevalt kõhulahtisusvastastest ravimitest (mis mõjuvad pigem soole liikuvusele) on diosmektiid soole adsorbent. Selle liistakulaadne struktuur imab või tõmbab ligi rota- ja teisi viirusi, toksiine ning baktereid, vähendades nende kahjulike osakeste soolestikus viibimise aega neid väljutades. Lisaks katab see looduslik savi soolestiku limaskesta.

Kuna diosmektiid on kõhulahtisuse puhul tõendatult kasulik, kasutatakse seda mitmete seedetrakti haiguste, sealhulgas ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse ravis.

Kasutage ravimeid alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud.

Diosmektiidi sisaldavat ravimit Smectat saad osta SIIT

SME-EE-2025-0007

Koostatud: 2025-04

Artikkel koostati koostöös ettevõttega Mayoly Baltic